Maiu Moosese helged ravipildid
Mooses pole esimene ega ilmselt ka viimane, kellele läheb korda Mudisti merevaigumaailm. Võtnud kaenlasse kollasema osa meistri paletist, sammub ta omi asju ajama. Ja üllatav küll, kuidagimoodi jõuab ta veelgi rohkem sissepööratud maailmadesse, mille väline vorm meenutab muna, jume aga seljataha jäänud lihavõtteid. Mooses on helge värvikäsitlusega kunstnik, kes elektersinise ja sidrunkollase lepitab munarebu soojusega, maalib kujutisse üsa, lapsehakatise ja Ülestõusnu aimatavaid kontuure ning ometi ei tee kõigest sellest suurt jutlustavat numbrit. Jagab vaid üksikuid niidiotsi, tiivulisi figuure ja teadmatuse uttu uppuvaid igaviku aedu.
Kui me just peame kuhugi ta pildid panema, siis kindlasti võiks see olla lasteaed, jõuluaeg, usuline ärkamine, perenõuandla, haigla, tugikeskus ja varjupaik. Kõikjale, kus löödud inimesed vajavad vähimatki maoorset viisijuppi eluisu taastamiseks. Kartmata süüdistusi lapselikkusest, maalib kunstnik piltidesse sabaga komeete ja naeratavaid tähti – palvete ja teejuhtide sümboleid, millest igaüks soovi korral kinni võib hakata.