Eesti Energia juhatuse liikme Lembit Vali väide, et “Eesti elektrisüsteem on täiesti suuteline automaatselt toimima piiramata aja...” on pehmelt öeldes eksitav, sest rivist võib välja minna elektritootmine ise, kõnelemata ülekande- ja jaotussüsteemist.

Nii Narva kui ka Balti soojuselektrijaam saavad oma jahutusvee Narva veehoidlast, mille maht on võrreldes äravooluga väike ja veevahetus kiire – vesi vahetub selles madalas veekogus aastas üle 30 korra. Veehoidla rajati esialgu Narva hüdrojaama töö tagamiseks, kuid praegu kasutatakse meie soojuselektrijaamades jahutusveena ligikaudu pool kogu veehoidla sissevoolust keskmise veerohkusega aastal.

Vähem muretust

Veehoidlas on sõltuvalt hüdrojaama tööst suured veetaseme kõikumised, mis on ulatunud 1,2 meetrini. Olulised on isegi ööpäevased kõikumised. Madalaimad on veetasemed õhtutundidel kella 20-22 paiku.

Normaalpaisutustase on 25 meetrit. Kui veetase langeb aga 24 meetrini või alla selle, algavad tõsised veevarustusraskused algul Balti, siis ka Eesti elektrijaamas ja veetasemel 23,5 meetrit Balti elektrijaama töö peatub. Seega saab Venemaa ühepoolselt mõjutada kogu Eesti energiasüsteemi tööd. Riikidevaheline lepe Narva veehoidla ühiskasutamise kohta puudub.

Ma ei väida, et Venemaa meid Narva veehoidlaga tahtlikult terroriseeriks, kuid välistatud pole avariid (näiteks Sosnovõi Bori tuumajaamas), mis sunnivad Venemaad Narva veehoidla taset oluliselt ja kiiresti alandama. Sel juhul ei tahaks küll näha, kuidas Eesti energiasüsteem piiramatu aja jooksul edukalt funktsioneerib!?

Ärgem olgem tõsistes asjades muretud! Mida kiiremini sõlmitakse mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe Narva jõe hüdroenergia ja Narva veehoidla ühiskasutuse, ühisuurimise, kaitse ja saneerimise kohta, seda parem on see Eesti riigile ja rahvale.

Anto Raukas, Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu liige