TTÜ uus rektor: palgad tuleb tõsta Harju keskmisest kõrgemale
Eesti Päevaleht koondas siia läbilõike Eesti majandus- ja teadusinimeste küsimustest värskele ministrile.
Majandusminister Edgar Savisaar: Eesti arenguvõime üheks probleemiks on tõsiasi, et võimekad noored ei ole tihti huvitatud kraadiõppest ei kodu- ega ka välismaal ja seetõttu ülikooli õppejõudude kaader vananeb ega suuda ajaga kaasa minna. Millist lahendust teie näete?
Minu arvates pole päris täpne öelda, et ei taha. Tahavad küll, ainult et riigijuhtide arvamus ja riiklik koolitustellimus ei lange päris kokku. Näiteks doktorikraadiga spetsialiste tellitakse Tartu ülikoolist kolm korda rohkem kui TTÜ-st. Samas ei ole Tartu ülikool meist kolm korda suurem. Ei ole ka tema teaduspanus kolm korda suurem.
Oleks tellimus suurem, oleks ka väljalase suurem. Aga ka siin on teatud agad. Olen ise tehnikainsener ja tean, millist palka teenivad noored ehitustandril. Peame tegema kõik, et väärtustada kõrgtasemel haridust. Kui inimene on kaitsnud doktorikraadi ja saavutanud dotsendi või professori tiitli, siis peaks ta saama selle eest ka väärikat palka.
Ettevõtja Rein Kilk: Ülikoolidevahelise konkurentsi tihenedes ja rahvusvahelistumises muutub üha olulisemaks ressursi küsimus. Kust kavatsete TTÜ-le raha juurde tuua: kas pigem riigi või pigem tudengite käest?
Oleme kasvatanud viimasel viiel aastal oma eelarve kahekordseks. Oleme deklareerinud, et oleme ettevõtlik ülikool ehk 50 protsenti oma rahalistest vahenditest teenime väljaspool riigieelarvet. See on aja nõue.
Loomulikult loodame ka, et riik panustab rohkem insenerikoolitusse ja teadusse. Sellest sõltub ka Eesti majanduse areng. Fakt on seegi, et üha rohkem räägitakse maailmas akadeemilisest kapitalismist, sellest, et ülikoolid ise peavad olema agarad lisavahendeid teenima. On see siis ettevõtluses sõlmitud lepingute kaudu, Euroopa Liidu või muu maailmaga rahvusvaheliste suhete kaudu – kõik teed on lahti.
TTÜ senine rektor Andres Keevallik: Milline on TTÜ värske rektori esimene sõnum uuele haridusministrile?
Mu sõnum on väga lühike ja konkreetne: haridusministeerium ei tohi olla Tartu ülikooli tagatuba. Ta peab olema Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeerium. Seal peab jaguma finantse kõigile ülikoolidele.
Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo: Mis on teie arvates Tallinna tehnikaülikooli suurim probleem?
Kõige suurem probleem on meie akadeemilise personali vanus. Liiga vanad. Ma ütlesin oma kõnes, et 15 aasta jooksul on peaaegu katkenud värske vere juurdevool. Kui veel 80-ndatel kibelesid noored aspirantuuri ja tahtsid saada õppejõuks, teaduriks, siis praegu nõuame õppejõududelt maailmataset, kuid palka maksame alla Harju keskmise.
EPL: Kui palju saab rääkida ülikoolide koostööst?
Koostöö on obligatoorne. See on siiani toimunud ning toimub edasi. Kuigi oleme mõnes mõttes ka konkurendid; siin pole midagi salata, et ressursse on vähe ja nende jagamisega läheb alati veri paksemaks kui vesi.
Kuigi oleme konkurendid, ei ole ka ületamatuid vastuolusid.
TTÜ senine rektor Andres Keevallik: Kuidas saaks TTÜ paremini kaasa aidata teadmispõhise majanduse edendamisele?
Mida parem on oma lõpetanute koolitus, seda parem on konkurentsivõime meie koolitatud inseneridel. Mida rohkem innovaatilisi uusi tooteid-tehnoloogiaid me oma teadus- ja arendustegevuse tulemusena välja töötame, seda helgem on Eesti riigi tulevik. Sest allhankeriigina ainult odavaid tooteid kokku pannes me jõukaks ei saa. Meie tootlus on niigi madal ja seda saab tõsta ainult uute innovaatiliste toodete jõulise juurutamise ja väljatöötamisega, paremate spetsialistide ettevalmistamisega, samuti tehnosiirde tulemusel uute, moodsate tehnoloogiate Eestisse toomisega.
Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems: Uuel rektoril on kaks olulist missiooni: inseneride kasvatamine ja tehnoloogiaalase, kompetentse ja maailmas konkurentsivõimelise uurimistöö tegemine. Kuidas saavutate tasakaalu, et mõlemad oleks olemas ja et Eesti riigil oleks sellest abi?
See on väga lihtne, sest ülikooli- haridus on teaduspõhine. Mida paremat teadust meie õppejõud ja teadurid teevad, seda laiem on nende erialane silmaring ja seda paremaid teadmisi suudavad nad edasi anda tulevastele inseneridele.
EPL: Te ütlesite, et Tallinna tehnikaülikool on olnud Eesti majanduse mootor. Praegu räägitakse, et Eesti majanduses on tekkinud teatav seisak või visoonipuudus. Kui lähtuda teie väitest, siis kas probleemid on mootoris, s.t TTÜ-s?
Alati võib neid probleeme nii ja naa püstitada. Arvan, et riik ei ole siiamaani piisavalt väärtustanud ka praktilist teadust ja väljundit, mida me siin teeme.
Liialt palju räägitakse alusuuringutest, just maailma revolutsioonilistest saavutustest ja leiutistest. Aga andkem aru, et meid on ainult 1,4 miljonit. Sellesama statistika kohaselt ei saa meil olla superpalju tippteadlasi, kes maailmas midagi revolutsiooniliselt uut looks. Meil ei piisa ka ressursse.
Kuid samas me põlgame ära praktilist väljundit omavad teaduslahenduse alustegevused, pidades seda mingiks kodukäsitööks. See on kurblooline tõde. 15 aastat tagasi töötasin ligi aasta Soomes. Ja algul, Nõukogude Liidust tulnuna ning fundamentaalteadlasena pani mind üllatama, kui praktiliste asjadega seal teadlased tegelesid. Meil tahavad kõik maailma muuta ja parandada, unustades ära, et on palju lihtsamaid ja praktilisemaid lahendamist vajavaid teemasid.
Kersti Kaljulaid, Euroopa Kontrollikoja liige: Mis oli TÜ loodusteaduskonnal puudu, et tuli Tallinna veel teine ja täiendav teha?
Geeniteadlasi ja keemikuid oli ka Tallinnas ja neid tuleb juurde. Vaatamata sellele, et Tartu ja Tallinna vahemaa on 186 kilomeetrit, pole siiski kõik vastava ala spetsialistid nõus Tartusse tööle minema. Selles mõttes me ei konkureeri, et meie tegeleme rohkem tehnoloogilise poole, tehnoloogilise väljundiga. Kuni on mõõdukas konkurents ja asi ei lähe antagonismiks, on see ainult kasuks.
Silmeti Grupi juht Tiit Vähi: Viimase viie aastaga tegi Tallinna tehnikaülikool Andres Keevalliku juhtimisel arengus suure sammu edasi. Nüüd ei saanud Keevallik enam tehnilistel põhjustel kandideerida. Kas teie suudate samal tasemel, kui tegi seda seni Andres Keevallik, tehnikaülikooli edasi viia?
Ma üritan, aga seda on tõesti raske teha, sest Keevallik on tõesti äärmiselt karismaatiline ja innovaatiline juht. Annan oma parima.
Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems: Kuidas kõige targemalt uut teaduse infrastruktuuri programmi rakendada?
Kahtlemata osaleme selles programmis. Ja oleme seda raha pikisilmi oodanud, sest tehnika- ja tehnoloogiateadus on ressursimahukas ja nõuab korralikke laboreid. Meie laborite sisseseade summaarne vajadus on üle miljardi krooni. Ja me pole nii sinisilmsed, et loodame kohe seda raha saada, aga teeme algust!
Loodan, et see lahendab pinged, mis ka meie majas esialgu tekkisid, sest ammu pole ju riik infrastruktuuri korralikuks väljaarendamiseks raha andnud.
EPL: Nimetage kolm Tartu ülikooli õppejõudu, keda te päevapealt enda juurde tehnikaülikooli tööle võtaksite, kui see peaks osutuma võimalikuks.
Võib-olla Aaviksoo, Heinaru ja kes nad seal on. (Naerab.) See on nüüd nali, aga üle ei saa kedagi võtta, inimesed tulevad ja liiguvad omatahtsi. Mingid ülemeelitajad me ei ole. Aga loomulikult, Tartus on väga häid tegijaid ja meie uksed on valla.
Tallinna ülikooli rektor Mati Heidmets: Kas te arvate, et järgmise viie aasta jooksul õnnestub ka puhata?
Peab õnnestuma, selle aja peab lihtsalt võtma, ma ei peaks muidu vastu. Lähen juba nüüd, mai lõpus Aadria merele purjetama. Ainult toore töötegemisega, ilma puhkuseta võib lihtsalt lolliks minna.
Peep Sürje
Sündinud 19. aprillil 1945 Rakveres, abielus, peres on tütar ja kaks poega
Haridus
1959–1963 Tallinna Reaalkool/Tallinna 2. Keskkool
1968–1973 Tallinna Polütehniline Instituut, lõpetanud cum laude ehitusinsenerina autoteede erialal
Töö
1992–2000 TTÜ ehitusteaduskonna prodekaan
2000– TTÜ rektoraat, teadus- ja arendusprorektor
Loeb tehnikaülikoolis loengukursusi teetehnika alustest, puit- ja raudbetoonsildadest, autoteede projekteerimisest, mullatöödest teedeehituses, aerogeodeesia jm ainevaldkondades. Avaldanud üle 70 teadustöö, juhendanud kaitsmiseni 8 magistritööd ja 1 doktoritöö. Esinenud loengutega Moskva, Oulu, Helsingi, Karlsruhe ja Nottinghami ülikoolides.
Peep Sürje on Eesti Teadlaste Liidu juhatuse kaasesimees, Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise SA nõukogu aseesimees ja TTÜ Arengufondi nõukogu aseesimees.
