Wiiralti “Põrgu” osteti kunstisalongi Allee oksjonil 170 000 krooniga
Kui esimene hilistrükk müüdi mullu Vaala oksjonil 201 000 krooni eest, siis ilmselt esimesse tiraai ning kirjanik Aadu Hindi kogusse kuulunud leht osteti lõpuks 170 000 krooni eest.
Kunstiteadlase Mai Levini sõnul olevat “Põrgust” kodu- ja välismaal umbes 70 tõmmist, nii et tegu on väga olulise teosega, kuid vaevalt superharuldusega. Mitte just nii vürstliku summa eest (38 000) leidis omaniku ka sõjapäevil valminud metsotinto “Monika” II seisund.
Võiks arvata, et keskmine eesti kunstiostja – kunstisse investeerija on nagu keskmine eestlane ikka – läheb kindla peale välja ega võta suuri riske. Nii see enamasti ongi, kuid ettearvamatu kunstiturg pakub aeg-ajalt ikka üllatusi.
Allee oksjonil pakutud taiesed (ehk korraldaja profiili kohaselt?) olid eesti kujutava kunsti pärandi konservatiivsemast otsast või esindasid moodsa kunsti alalhoidlikumat poolt.
Hinnas alalhoidlik
Nii leidis oksjoni avatöö, Adamson-Ericu n-ö prügikastipoeesia perioodist pärit maal “Kuivanud lilled” pikema jututa ostja, ehkki alghinna eest. Sama juhtus Kristjan Tederi uusasjaliku natüürmordiga aastast 1927.
Omamoodi maiuspala on modernismiklassikute mitte just modernistlikud tööd, nii leidis sooja vastuvõtu ekspressionistina tuntud Peet Areni juugendlikult kerge ja voolava pintslijoonega noorpõlvetöö “Puhkajad päikesepaistel” (1912–13).
Mõõdukat huvi tunti ka kubistlik-konstruktivistliku Eesti Kunstnikkude Ryhma kuulunud Eduard Ole ja Henrik Olvi sõjaaegsete maastikumaalide vastu.
Õhtu tooniandjateks kujunesid naiskunstnike tööd – elavat pakkumist kutsus esile vägagi päevakajalise Karin Lutsu sõjaperioodist pärinev lillemaal, enam kui kahekordse hinnatõusu (alghind 6000, lõpphind 13 500) tegi läbi silmapaistva teatrikunstniku Natalie Mei õpinguaegne, ajavaimust ja Nikolai Triigist mõjutatud “Petrograd” (1918, tušš, akvarell paberil).
