MIHKEL VEIDRMA: 65 aastat Eesti anastamisest

Vene võimud ei tunnista Eesti Vabariigi annekteerimist 1940. aastal. Piisab ainuüksi tutvumisest NSVL kaitse rahvakomissari marssal S. Timošenko nüüd kättesaadava täiesti salajase direktiiviga nr 02622 12. juunist 1940 ja viitseadmiral V. Tributsi aruandega selle täitmisest, et seda ümber lükata.

Selles direktiivis olid püstitatud maa-, mere- ja õhuväe üksustele konkreetsed ülesanded Eesti ja välismaa ühendusteede läbilõikamiseks ning Eesti sõjaliseks hõivamiseks.

Sisemise agentuuri ja sõjaväeluure kaudu oli alustatud selle ettevalmistamist 4. juunil, väed seati valmis 13. juuniks, blokaadi alustati 14. juunil, vägede sissetungi 17. juunil. Maaväed sisenesid piirilt ja baasidest, laevastiku poolt maandati dessandid Naissaarele ja Aegnale, suleti Liivi laht, hõivati Suurupi patarei, sõjalaevad heitsid ankru Tallinna reidil ja võtsid enda alla Miinisadama. Operatsiooni lõpuks 21. juunil oli Läänemerel kinni peetud 52 laeva, sealjuures mõned hoiatuslaskudega. Teatavasti tulistati 14. juunil alla Helsingisse suunduv reisilennuk Kaleva.

Võib arvata, et Eesti juhtkond oli toimunust teadlik. Sõjaline vastupanu oleks viinud suurte ohvriteni ning seetõttu sellest loobuti. Vaidlemine selle üle, kas otsus oli õige või mitte, meid edasi ei vii. Kõik ülejäänu, olid need meeleavaldused Tallinnas ja mujal või muud ettevõtmised, oli vaid lavastus.

Ülaltoodud Timošenko ja Tributsi allkirjadega dokumendid tuleb tõlkida ja laialdasemalt teatavaks teha.

Akadeemik Mihkel Veiderma