Vähemalt kaks pealinnas Monrovias asuvat valimisjaoskonda avati õigest ajast hiljem ja hääletada soovijate järjekorrad ootasid kuuma hommikupäikese käes pahaselt, millal jaoskonnad uksed lahti teevad.

Libeerias kestis kodusõda 14 aastat ja umbes 200 000 inimest sai selles surma. Kunagi Aafrika üks rikkamaid riike vajus sügavasse vaesusesse. Sõda lõpes alles 2003. aasta augustis, praegu on ametis üleminekuvalitsus, kes ka presidendivalimised korraldas, riigis tahab rahu 15 000 ÜRO sõdurit.

Kandidaadid lubavad inimestele rahu, vee- ja elektrisüsteemide ülesehitust ja töökohtade loomist. Praegu on Libeerias töökoht vaid veerandil selle rahvastikust.

Samuti valivad libeerlased 30 senaatorit ja 64 esindajatekoja liiget. Parlamendis on kahekojaline süsteem, mis on tehtud USA järgi. Libeerlaste esivanemad on USAs vabastatud orjad, kes naasid kodumandrile ja asutasid seal 1847. aastal riigi, mis on praegu Aafrika vanim vabariik.

Hääletama registreeris end 1,3 miljonit libeerlast.

Kodusõda algas Libeerias 1989. aastal kui toonane sõjapealik Charles Taylor alustas ülestõusu. Hiljem, 1997. aastal valiti Taylor presidendiks. Nagu ka tema eelkäijaid süüdistatakse Taylorit valitsuse raha kõrvale panemises.