ANDRES LAASIK: Film viis “Roosi nime” laia rahvahulgani
##Romaani “Roosi nimi” ainsa suure filmiversiooni suhtes on filmikriitikud ühel meelel selles, et see annab õnnestunult edasi romaani vaimu. Prantslase Jean-Jacques Annaud’ lavastatud “Roosi nimi” kujunes filmimaailmas suureks sündmuseks, kuigi selle valmimine ei läinud sugugi lihtsalt. Pigem üle kivide ja kändude.'''
Filmiinimesed kasutavad vahel terminit eurotrash, et märkida teatud tunnustega filme. Need on mitmest Euroopa riigist tulnud võrdlemisi suurte rahadega tehtud ingliskeelsed koostööfilmid, kus on hea idee, nimekad tegijad ja keskpärane tulemus, mida keegi vaadata ei taha. “Roosi nimi” on erandlik eurotrash, see pälvis publikumenu ja kõvasid rahvusvahelisi auhindu.
Filmi tegemiseks leiti Euroopa mõistes suured rahad – 20 miljonit dollarit, mille panid kokku Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa tootjafirmad. Ometi oli tegemisel suuri kõhklusi ja kahtlusi. James Bondi seeriatega lõpetanud Sean Connery polnud esialgu sugugi ainus ja kindel pretendent Baskerville’i Williami rollile. Kaaluti veel ka näiteks Michael Caine’i ja Ian McKellenit, tagantjärele paistavad nemadki Williami rollile heade pretendentidena.
Et filmi olid alles jäetud kõik romaani põhiliinid ja teemad, kujunes see heas mõttes Eco loomingu
populariseerijaks. On ju tõsiasi, et film on masside kunst ja nii juhtus ka Annaud’ lavastatud “Roosi nimega”. Näiteks ainuüksi Saksamaal käis filmi kinodes vaatamas enam kui 5 ja pool miljonit inimest. Järgnes tuur mööda televisioone.
Filmi lisaväärtuseks võrreldes romaaniga võib pidada õnnestunud visuaalseid lahendusi, millest kasvab välja mõjuv kloostriõhkkond – tähtis osa filmitervikus. Muuseas, sobivat “päris” kloostrit kulissideks filmi loojad ei leidnud, kuigi otsisid, kasutada tuli spetsiaalselt võtete jaoks üles ehitatud dekoratsioone. Huvitav on seegi, et enamik filmi tegevusest toimub hämaras, taevas on enamasti pilves. Nii püüti leida visuaalseid vasteid romaani kujunditele.
