MADIS HABAKUK: Elufilosoofiline mõtisklus nelja kasti teemal
Kolmandas kastis on piiritu võim ja neljandas suurim tarkus. Missuguse kasti valite, on ühe vana sotsioloogilise uuringu küsimus. Eri inimesed, kultuurid ja regioonid valivad erinevalt. Modifitseerime küsimuse Eesti nooremale põlvkonnale.
Esimene on eluaseme kast. Seal on igasuguse hinnaga maju, kortereid ja rendipindu vaatega merele, metsa ja tagahoovi. Teises on autod. Uued ja vanad, kallid ja odavad, liisitavad ja kohe välja ostetavad. Kolmandas kastis on elustiilid. Kõige-kõigest kama kaheni. Lõviküttimisest Aafrikas kuni heinategemiseni vanatädi lammastele.
Armanist kaltsukani. Neljandas kastis on enesearendamine. Harvardist ja London Business Schoolist kuni diplomiveskiteni. Ärijuhtimise, ettevõtluse ja juura programmidest kuni suahiili keele ja ainude kultuuri õppekavadeni. Valik on teie.
Kus on fookus?
Tahan “kohe elama hakata” on üks elufilosoofia. Kvaliteetne eluase, korralik auto, puhkus soojal maal, bränditooted ja teenused. Pankade raha tungib sisse uksest ja aknast. Laenuintressid on nii madalad. Mis siin enam oodata ja väga paljud on seda teed läinud. “Enne targaks, siis rikkaks” on teine tee. Eluase võib olla odavam või lausa vanemate juures. Auto pole suurem asi, puhkus on Eestis ja elustiil on kaugel kõige-kõigest.
Fookus on enesearendamisel, kusjuures peale eriala meeldivuse peab see võimaldama ka korraliku äraelamise. Paljud on teinud ka selle valiku. Kahte teed pidi käia ei saa. Laenude tagasimakse graafikud nõuavad intensiivset töötamist ja õppimiseks ei jää aega ega energiat. Mõnest ülikoolist võib ju nii diplomi saada, kuid haridust sel moel ei saa.
Ei kahetse, et olen eelistanud teist varianti ja soovitan seda ka teistele. Korralik haridus on hüppelaud paremasse ellu. Esimesel variandil on kaks olulist miinust. Laenude tagasimaksmine ei pruugi kulgeda nii optimistlikult, kui kavandati.
Viperused tööga ja isikliku eluga käivad inimesi mööda. Pangad pole sotsiaalasutused. Varad lähevad kiirmüüki, sissemaksed on kadunud. Tuleb alustada uuesti ja madalamalt kui enne. Enne viiekümnendat sünnipäeva on esimese variandi inimesed võlgadest priid, kuid teise variandi valinud on neist kaugel ees. Madalama haridusega inimeste töö kaotamise tõenäosus on oluliselt suurem. Töökaotuse hirmud ja ka kahetsuseuss jäävad lõpuni närima. Järgmisele ringile saab minna järgmises elus.
