Euroliit astub võitlusse ohtlike kemikaalidega

Uus seadus sunnib ettevõtteid testima põhjalikult umbes 30 000 kemikaali.

Euroopa Parlamendis eile vastu võetud kemikaalide seadus REACH (mis tuleb kemikaalide registreerimist, hindamist ning autoriseerimist tähendavast ingliskeelsest lühendist) seab eesmärgiks registreerida pea kõik tootmises kasutatavad kemikaalid ning saada seeläbi paremat teavet inimeste kaitsmiseks nende võimaliku kahjuliku toime eest.

Senimaani on tervisemõju testitud vaid tühise hulga kemikaalide puhul. Kui varem tegid analüüse ennekõike riigid, siis REACH seab selle kohustuse täies mahus tööstuse õlgadele. Lähema 11 aasta jooksul tuleb registreerida ühes katsetustest saadud andmetega 30 000 ainet, mida toodetakse või imporditakse Euroopa Liitu suuremas koguses kui tonn aastas.

Seaduseelnõu sündis enne-kõike roheliste ühenduste eest-võttel ning langes kohe keemiatööstuste jõulise surve alla. Arutelusid jälginud ajakirjanikud märgivad, et nii ägedat lobi pole tehtud vist ühegi teise arutelu puhul.

Keemiatööstuse hinnangul võib uus kord minna neile maksma 2,3 miljardit eurot. Kui arvestada veel kaudset mõju seotud tööstustele, võib koguarve ületada viie miljardi piiri. Samal ajal leiab Euroopa Komisjon, et väiksem kahju inimeste tervisele toob sisse tööstuse kuludest kuni kümme korda enam.

Parlamendi eilne otsus sündis ägedate vaidluste järel. Lõppvoorus pidid saadikud hääletama läbi enam kui tuhat muudatusettepanekut ning kokkuvõttes jõuti kompromissini, mida saavad rünnata kõik osapooled.

Ühe vastuolulisemana läks läbi nõue kasutada võimaluse korral alati ohutumaid kemikaale – isegi juhul, kui need on kallimad. Roheliste pettumuseks leevendati aga märgatavalt nõudeid nende ainete testimiseks, mille tootmis- või impordikogus jääb alla kümne tonni aastas. Niisuguste osakaal moodustab kõikidest kemikaalidest 70–90 protsenti.

Eelnõu lahjenes iga aastaga

Eesti Rohelise Liikumise (mis kuulub allakirjutanud Maa Sõprade liikmete hulka) esimees Taavi Nuum räägib, kuidas tekst, mida esialgu arutama hakati, rohelisi igati rahuldas. Mida aasta edasi, seda enam aga eelnõu tööstuste surve all lahjenes. “See ei vasta enam üldse esialgsetele eesmärkidele,” leiab Nuum.

Eesti keemiatööstuste liidu tegevdirektor Hallar Meybaum seevastu hoiatab, et maailma juhtiv keemiatootja EL (osakaal maailmaturul u 30 protsenti) võib kaotada oma konkurentsivõime. Summad, mis võiksid minna teadusarendusse, kuluvad nüüd testimisele. Pealegi muutuvad kaubad kallimaks.

Parlamendilt heakiidu saanud seadust ootab nüüd uus kadalipp: heakskiidu saamine ka liikmesriikidelt, kes võivad teksti taas kohendada – mille puhul ootab ees uus hääletus parlamendis.

Eesti keemiatootjad raskes seisus

•• Majandusministeeriumi siseturuosakonna peaspetsialist Diana Maurer selgitab, et Eestis on kaks unikaalset valdkonda, millele REACH-i rakendamine mõjub eriti raskelt: põlevkivikeemia ning haruldased muldmetallid.

•• Europarlamendi heakskiidu saanud korra kohaselt teevad üht ja sama kemikaali tootvad või importivad firmad ainete registreerimisel koostööd – ehk jagavad omavahel kulusid. Kui aga keegi toodab unikaalseid aineid, tuleb tal kogu kulu kanda üksi. Näiteks 80 protsenti toodangust kolmandatesse riikidesse eksportiva Silmeti puhul kahandab see märgatavalt konkurentsivõimet.

•• Meybaum keemiatööstuste liidust hindab ühe aine registreerimiskuluks keskmiselt 75 000 eurot. Kui mõne kemikaali puhul võib saada hakkama ka kahekümne tuhande euroga, siis eriti toksiliste ainete puhul ulatub arve isegi seitsmesaja tuhande euroni. Meybaumi sõ-nul võib kogukulu Eesti tööstusele küündida 50 miljoni euro kanti, ehkki täpsem hindamine tehakse alles järgmisel aastal.