Uuring: põlevkivist elektri tootmine hävitab Kirde-Eesti põhjaveevaru
Töö tõi esile põlevkivienergeetika negatiivseid mõjud nii kaevanduspiirkondade põhjaveevarudele kui ka keskkonnale üldse.
Uuringu tellinud europarlamendi liige Andres Tarand nentis esitlusel, et varem pole miskipärast põlevkivist rääkides mainitud selle kaevandamise negatiivseid mõjusid põhjaveele. Valminud töö on üks esimesi, mis käsitleb kaevanduste ja põhjaveega seotud keskkonnamõjusid üksikasjalikumalt.
Strandberg tõi välja, et praegu on Eesti energeetika kasutegur väga madal, küündides vaid viieteist protsendini. “Juhul kui ka kõik elektrijaamade põlevkivikatlad renoveeritakse keevkiht-kateldeks, tõuseks efektiivsus üksnes seitsmeteistkümne protsendini,” märkis ta.
Peamiselt on tänane energeetika madal kasutegur põhjustatud asjaolust, et nii Eesti kui ka Narva elektrijaamas jääb põlevkivi elektriks põletamisel tekkinud soojus kasutamata. “Rahaliselt läheb taoline õhu kütmine aastas maksma kolm kuni neli miljardit krooni,” tõi Strandberg näiteks.
Ühe töö koostajana viitas professor Raivo Vilu, et põlevkivi kasutamine annab energeetikas konkurentsieelise, kuna selle omahinnas ei kajastu täies ulatuses keskkonnale tehtav kahju. “Praegu moodustavad keskkonnamaksud põlevkivi hinnast vaid kuus protsenti,” osutas ta.
Põlevkivi omahinnas ei kajastu praegu ka see , et keskmiselt pumbatakse aastas põlevkivikaevandustest välja kakssada miljonit kuupmeetrit vett, millest piisaks terveks aastaks viiele miljonile inimesele. Lisaks sellele, et kaevandused tegutsemise ajal põhjavett raiskavad, ohustavad need joogivett ka pärast sulgemist. Uuringu kaasautori Leo Vallneri sõnul saastub suletud allmaakaevandustesse valgunud põhjavesi sulfaatidega, mis muudavad selle joogikõlbmatuks.
Raiskava iseloomuga ning ebaefektiivse põlevkivienergeetika asemel pakkusid eksperdid võimalust hakata energeetikas laiemalt kasutama maagaasi ning arendada välja hajaenergeetika. “Hetkel kehtiv kütuse- ja energiamajanduse arengukava näeb ette küll energeetika põlevkivilt gaasile üleminekut, kuid elektritootmine tahetakse siiski jätta Narva jaamadesse,” märkis Vilu.
Oht Kirde-Eesti põhjaveele
Igal aastal pumbatakse maapõuest välja üle 100 miljoni kuupmeetri pinna- ja põhjavett (ühe tonni põlevkivi kaevandamisel pumbatakse välja 10–20 kuupmeetrit pinna- ja põhjavett), mis on rikkunud kaevanduspiirkondade veeringe.
Mitmel juhul on Kirde-Eesti põhjavee tarbevaru hinnatud alusetult suureks. See omakorda on esile kutsunud põhjavee ülekasutuse ja varude ohtu seadmise.
Sellises olukorras võib juba lähiaastail osutuda möödapääsmatuks põlevkivitööstuse piirkonna ühisveevarustuse üleviimine puhtalt põhjaveelt tehniliselt puhastatud Narva jõe veele.
Põlevkivi põletamisel elektrijaamades kulutatakse ühe tonni põlevkivi kohta 100 kuupmeetrit jahutusvett, mis lastakse soojendatult Narva jõkke tagasi. Peale raiskamise on tegu väga suure soojusreostusega.
Allikas: Eesti põlevkivitööstuse jätkusuutlikkuse analüüs
