Eelmise turniiri meeste finaal kogus siseriiklikult 4,87 miljonit televaatajat, mis on Austraalia spordiülekannete suurim vaatajanumber Sydney olümpiamängude järel.

Telepublik oli korraldajaile eriti tänulik, et finaali otseülekanne läks eetrisse õhtusel prime-time ajal. Varem on organisaatorid pidanud finaale muu maailma televaatajate huvides päevasel ajal.

“Meil õnnestus tõsta tennisehuvi. Jääme hilisõhtuste mängusessioonide juurde ka tänavu,” kinnitas turniiri direktor Paul McNamee.

Nelja suure slämmi turniiri hulgas on Australian Open noorim. Mängitakse alates 1905. aastast. Ka auhinnaraha on võrreldes Wimbledoni, US Openi või Prantsusmaa lahtistega pisut väiksem. Tänavu saavad üksikmängu võitjad 915 000 USA dollarit, USA-s ja Wimbledonis on see roninud juba üle miljoni. Maret Anil on pääsuga põhiturniirile juba garanteeritud vähemalt 13 725 dollarit. Kui Ani kordaks oma kahe aasta tagust vägitegu ja saaks paarismängus poolfinaali, teeniks ta paari peale 82 815 dollarit.

Kahel korral Uus-Meremaal

Austraalia lahtised pakuvad rea erakordsusi, sest maakera kuklapoolel käivad asjad omamoodi. Australian Open pole sugugi alati toimunud Melbourne’is. Kõige rohkem, 46 korda, on seal küll mängitud.

17 korda on mängupaigaks olnud Sydney, 14 korda Adelaide, 8 korda Brisbane ja kuus korda Perth. Kahel aastal on Australian Open peetud koguni Uus-Meremaal.

Australian Openil on kõigi aegade noorim ja vanim võitja olnud üks ja sama mees. Ülimat sportlikku pikaealisust demonstreeris Ken Rosewall, kes 1953. aastal võites oli 18 aasta ja 2 kuu vanune ning 1972. aastal 19 aastat vanem.

Täna austraallastel suuri võidulootusi pole, kuigi meeste turniiri üks soosikuid on Lleyton Hewitt. Austraalia suurima mängija – võitis kõik neli suurturniiri 1962 ja 1969 – Rod Laveri nime kannab Melbourne Parki peaareen, esimene väljak on nimetatud tenniselegendi Margaret Smith-Courti (seitse järjestikust võitu 1960–66). Meestest on viis korda järjest (1963–67) võitnud Roy Emerson, sest Laver oli neil aastail proff.

Suursoosik on tänavu maailma esireket Roger Federer. Mullu ainult neli mängu kaotanud šveitslane kasseeris kolmapäeval Kooyongis küll oma tänavuse esimese kaotuse, kuid ta võiduvõimalused Melboune’is on märksa paremad kui Hewittil, Andy Roddickil (USA) või David Nalbandianil (Argentina).

Naiste turniiril selget favoriiti pole. Võitu sihivad Lindsay Davenport (USA), Kim Clijsters ja Justine Henin (Belgia) ning grupp venelannasid. Huvi tõstmiseks on vabapääse antud turniiri kolmekordsele võitjale Martina Hingisele .

Neli eestlast Melbourne´is

•• Eesti tennisesõpradel on tänavu põhjust varasemast rohkem Australian Openil silma peal hoida.

•• Naiste põhiturniiril mängib Maret Ani, valikturniiril esines Kaia Kanepi ning meesjuunioride turniiril tulevad platsile Jaak Põldma ja Jürgen Zopp.

•• Anile teeb endiselt muret jalavigastus. “Pole saanud mahti seda korralikult välja ravida. Mängin poolpiduse jalaga juba pool aastat. Ent olen positiivselt meelestatud,” kõneles Ani. “Olen saanud Austraalia suves korralikult harjutada ja osalenud ka kahel turniiril. Edutult. Kui kvalifikatsioon algab, tuleb treenima kolida teise klubisse.”

•• Maailma 83. reket sai avaringis vastaseks argentiinlanna Gisela Dulko, kellel 31. asetus. Oleks võinud hullemini minna.

•• “Meeldiv, et saan alustada kohe põhiturniirilt, kus ma olen end seni mänginud vaid ühel korral, 2002. aastal US Openil,” lisas Ani.

•• Rekordiline eestlaste arv siiski pole. Näiteks 1971. aastal mängisid French Openil meeste põhiturniiril Toomas Leius, Peeter Lamp ja Hindrek Sepp.