•• Anti, milline näeb välja tippsuusataja mai algus?

Eks tuleb hakata vaikselt liigutama: joosta, ratast sõita, jõusaalis käia. 24. mail algab koondisel Otepääl esimene hooaega sissejuhatav laager. Selleks ajaks võiks olla füüsiliselt heas seisus.

•• Kas sul õnnestub lühikese puhkuse ajal elumõnusid ka nautida? Näiteks süüa midagi, mis hooajal oleks lubamatu.

Söögisedeli valikul on meil üpris vabad käed. Pole suuri ettekirjutusi, et seda tohib, kuid tollest hoiduge. Talvel on elu natuke keerulisem, sest laagrites ja võistlustel tuleb leppida hotellide menüüga. Kodus on lihtsam, valik on enda teha. Alkohol on ainus asi, mida ma ei tarbi. Puhkuse ajal luban endale vahel pärast sauna pudeli õlut.

•• Kui palju aega jääb sul perele?

Praegu päris palju. Kodutööde kõrvalt tegelen tihti veebruaris sündinud Toni Andreega. Kui abikaasa Kaija peab kodust korraks ära käima, vahetan poja mähkmeid või kussutan ta vajadusel magama. Vanem poeg Karl Anders saab peagi neljaseks. Talle meeldib batuudil hüpata ja rattaga sõita. Vaatan meelsasti, kuidas see tal välja tuleb.

•• Kumb roll, kas pereisa või tippsuusataja oma on keerulisem?

Raskem on olla tippsuusataja. Eks neid rolle tuleb ju ühitada. Kui kaua kodust eemal viibida, võivad pereisagi kohustused seejärel rasked tunduda. Ometi olen noorusele vaatamata isana kenasti toime tulnud.

•• Kui raske on pärast puhkust taas alustada suurte koormustega harjutamist? Nii mõnigi sportlane vihkavat esimesi nädalaid.

Minu jaoks on raskem harjuda taas laagrikorraga, kus hommikuti tuleb kindlal ajal ärgata. Kus tuleb treenida kaks korda päevas ning söögikorrad on ettemääratud ajal. Aga kartust või vastikust füüsilise pingutuse ees pole mul kindlasti.

•• Treener Mati Alaver on öelnud, et sa oled tööhull, keda on vaja treeningutel tagasi hoida. Mida kostad?

Mati on pidanud mulle ikka ütlema: Anti, tänaseks aitab. Ehkki ise tunnen, et võiks jätkata treeningut. Mati hool on mõistetav, sest tervis on kõige tähtsam ja minu olukorras oleks patt üle pingutada. (Saarepuul oli mõni aasta tagasi südamelihase põletik.) Tunnetan organismi iga aastaga järjest paremini, aga ma ei talu väga suuri koormusi. Ometi tahaksin ise pisut tugevamini harjutada, sest soov oleks ka tavateatesõidus kaasa rääkida. Ise leian, et peaksin treeningutes taas suurendama kiiruslõikude sõitmise osakaalu, mida mullu vähendasin.

•• Sinust ei saa kahjuks vist kunagi Andrus Veerpalu taolist tavadistantside klassikakuningat. Kas see teadmine kurvastab?

Minu jaoks pole vahet, millisel distantsil tulla olümpiavõitjaks või maailmameistriks. Õige eestlane olen sellele vaatamata, kui mul jääb elus võitmata 15 km klassikat. Meil on väike riik ja peame uhkust tundma igasuguste võitude üle. Olgu see tulnud klassikas, vabatehnikas, sprindis või tavadistantsil.

•• Enne Torino olümpiatalve ütlesid, et sinu kuldne aeg on ehk nelja aasta pärast Vancouveri olümpial. Mida kostad nüüd?

Möödunud hooaeg oli selles mõttes iseäralik, et MK-sarjas oli kukkumiste süül palju ebaõnne, aga olümpial tegin hooaja parima sõidu. Päris selge, et igal aastal ei saa tulla suurt arenguhüpet. Taolise loogika kohaselt oleksin lõppenud hooajal sprindi MK-sarja ära võitnud. Ehkki tunamullu olin kokkuvõttes 11. ja lõppenud hooajal 21., pole põhjust kurta. Töö jätkubki selle nimel, et olla edukas Vancouveris. Vahepeal on veel kaks MM-i, kus sooviksin endale nii mõndagi tõestada.

•• Milline oli sinu mullune suurim õppetund?

Paljud ütlesid mulle: Anti, sa teed valesti. Ära mine kohe sprindivõistlust juhtima, vaid hoia ennast alguses tahapoole. Oberstdorfi MK-etapil hoidsin ennast tagasi ja otsustasin mängida lõpuspurdile, mis pole minu tugevaim külg. Tagajärg oli kukkumine: Mihhail Devjatjarov sõitis mind distantsi keskel pikali. Rivi eesotsas sõites pääsenuks ma ilmselt edasi.

•• Mis võiks olla uue hooaja siht?

MK-sarjas tahaksin sõita stabiilselt poolfinaalis ja miks mitte ka finaalis. See pole utoopiline eesmärk.

•• Mida ütleksid poolehoidjatele?

Eesti rahvas on paratamatult üsna kärsitu, sest sportlased on lati väga kõrgele tõstnud. Kristina (·migun) ja Andrus võitsid olümpialt kulla, Jaak Mae viies või minu kaheksas koht ei tekitanud enam suuri emotsioone. Aga töötan selle nimel, et saavutada tulevikus midagi väga väärtuslikku.

Kertu Saarepuu – noorem õde

Anti Saarepuu sõnul meenutab õde Kertu talle ennast samas vanuses, kui soov harjutada ja paremaks saada oli kõikevõitev. “Tundub, et õe sihidki on kõrged, ehkki noortel meestel on Eesti suusatamises hetkel paremad väljavaated kuhugi jõuda. Naiste suusatamises pole veel loodud nii head taustakorraldust,” lausus ta.

Venna sõnul on õde ütlemata kohusetundlik, kes ei taha sportimise kõrvalt teha koolis mingit hinnaalandust. (Peagi 18-aastaseks saav Kertu õpib Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassis.) “Kohati tundub, et ta püüab üle. Võin kinnitada, et mina ei olnud keskkoolis nii hoolas ja mõtlesin pigem treeningutele,” lausus Anti Saarepuu.

Vend usub, et õigesti treenides on õel hea väljavaade tõusta Kristina ·miguni järel Eesti paremuselt teiseks naissuusatajaks.

Eluloolist

Sündinud: 26. märtsil 1983

Pikkus/kaal: 180 cm/74 kg

Klubi: Võru suusaklubi

Treener: Mati Alaver

PERE:

ema Hille Saarepuu (neiupõlvenimi Piir) oli Anti esimene treener, kes juhendab nüüd tütar Kertut, ent annab vajadusel nõu ka pojale. Sarnaselt emaga osales aastaid tagasi aktiivselt suusavõistlustel ka isa Aivar Saarepuu, kes töötab ehitajana. Vanem vend Asko Saarepuu töötab laste suusatreenerina. Eesti suusatippu on kuulunud ka Anti tädi, Hille õde Varje Udras. Nooruspõlves käis suusatreeningutel Anti abikaasa Kaija.

SAAVUTUSED:

2006 Torino OM, 8. koht vabatehnikasprindis; 2005 Oberstdorfi MM, 10. koht klassikatehnikasprindis. MK-sarjas hooajal 2004/2005 11. koht sprindi kokkuvõttes, Göteborgi etapil 7. koht vabatehnikasprindis.