RAIVO SUNI: Riigikogu jäägu oma liistude juurde
Eestis on avalik-õiguslikku ringhäälingut voolitud juba üle kümne aasta, aga ikkagi on jäänud midagi poolikuks. Jätkuvalt puudub ETV-l ja Eesti Raadiol stabiilne ja pikaajaline rahastamisskeem, mis lubaks teha arendusplaane vähemalt kolm aastat ette. Samuti pole suudetud kokku leppida juhtimismudelis, mis oleks vaba poliitilisest suvast.
Kahjuks ei paku lahendust ka uus rahvusringhäälingu seadus, mis oli eelmisel kolmapäeval esimesel lugemisel. Uus seadus eirab veelgi enam põhimõtteid, milles demokraatlikum osa Euroopast on kokku leppinud.
Uue seaduse järgi koosneks ringhäälingunõukogu 13 riigikogu liikmest. Seejuures oleks riigikogu fraktsioonidele nõukogus ette nähtud kohtade arv võrdeline fraktsiooni liikmete arvuga.
Seaduseelnõu esimesel lugemisel oli kultuuriminister Raivo Palmaru ilmselgelt kimpus seaduse õigustamisega. Ja igati loogiline – üsna oma esinemise alguses möönis minister, et ka tema ise pooldab teistsugust lähenemist. Meelsamini näeks ta rahvusringhäälingu järelevalveorganis ainult kodanikuühiskonna esindajaid. Just nii näeb ette ideaalmudel.
Lenk annab võtme
Ometi oli Palmaru sunnitud kohapeal välja mõtlema üht-teist selle seaduseelnõu kaitseks. Need argumendid olid suhteliselt sisutühjad. Veidi selgemaks sai pilt siis, kui läbirääkimisvoorus astus kõnepulti keskfraktsiooni esindaja Heimar Lenk. Lengi sõnul väljendab parlament elanikkonna gruppide huvide võrdelist esindatust. Kui nüüd nõukogu kopeerib riigikogus esindatud jõudude tasakaalu, siis on sellega automaatselt tagatud ühiskonna tasakaal rahvusringhäälingu juhtimisel.
Lengi seisukohas kõlas iva, mida on kasutanud demagoogiavõttena mitmed parlamendi liikmed. Millegipärast arvavad mõned riigikogulased, et valimistel saadud rahva mandaat muudab nad rahva suuvoodriks ja otsustajaks kõikides küsimustes, sealhulgas ka ETV ja Eesti Raadio juhtimises.
Siinkohal tasub meenutada, et põhiseaduse järgi on riigikogu esmaülesanne võtta vastu seadusi. Enamik neist seadustest, millega võetakse endale täiendavaid õigusi ja kohustusi, peegeldavad umbusku kodanikuühiskonna ja riigi suhtes, antud juhul rahvusringhäälingu suhtes.
Millest selline umbusk? KeRa poliitikud osutasid ka seaduse üle arutlemisel avalik-õigusliku ringhäälingu kallutatusele ja erapoolikusele eeskätt ühiskonnateemade avamisel.
Jah, kahjuks on ETV mõnikord eksinud. Aga ma ei usu, et vigade arv on väga suur. Liiatigi ei saa eksimuste vastu võidelda seaduste ja politiseeritud järelevalvega. Selleks tuleb panustada rohkem ajakirjanike koolitusse.
Nii võikski riigikogu uut seadust menetledes tulla tagasi kahe põhiprobleemi juurde, mis on häirinud avalik-õiguslikku ringhäälingut Eestis selle loomisest peale. Oleks tarvis seadust, mis tagaks loodavale rahvusringhäälingule stabiilse ja sõltumatu rahastamise ning välistaks politiseeritud juhtimismudeli.
Autor väljendab isiklikke seisukohti.
