MIHKEL RAUD: Kes vaatab ETV-d kümne aasta pärast?
Hannes Rumm kirjutab oma blogis: “ETV programm – mille tipuks oli ENSV-aegse propagandaajakirjaniku ja tola Felix Leedi hambutu etteaste – andis vaatajale selgelt mõista: oleme kodukootud jobud, kes tegelevad oma musta minevikuga, ning meid ei huvita karvavõrdki, kas meid täna õhtul üldse keegi vaatab.”
Avalik-õiguslik televisioon on saanud üle kupu nii vasakult kui ka paremalt ja nagu ikka, pareerivad ETV esindajad kriitikatule jutuga, et kõik on kõige paremas korras ning hädaldajad võiksid irisemise asemel vaadata, kuidas nad ise oma asjadega toime tulevad. Polegi nagu midagi uut. Vähemalt hetkeni, mil mängu astub kõigi siinsete telejaamade kardetuim vaenlane nimega reiting ehk telekanali populaarsuse numbriline väljendus.
USA absoluutne teleseniit on Ameerika jalgpalli tähtsüdmus Super Bowl, mille vaatajaskond küünib parematel minutitel 140 miljoni silmapaarini. Pooleminutine reklaamiauk Super Bowli ülekandes läks möödunud aastal ühele suurfirmale maksma ei rohkem ega vähem kui kaks ja pool miljonit dollarit. Kui Super Bowli magusaimal momendil ületaks mingile hämarale Mehhiko telejaamale häälestatud televiisorite arv jumaldatud spordiülekandele keeratud televiisorite oma, poleks Ameerika enam endine.
Kui ETV marginaliseerub
Kui Super Bowlile kohalikku vastet otsida, siis passib traditsiooniline aastavahetus selleks hästi.
Värsket Emori vaatajauuringut silmitsedes saab nukraks tõeks tüütuseni leierdatud käibefraas: “Mis pole võimalik mujal maailmas, on võimalik Eestis.” 31. detsembril vaatas tipp-ajal – kella 18-st südaööni – avalik-õiguslikku televisooni 14,9% Eesti televaatajaist, Eesti riigi mõttekust ideoloogilise teljena süsteemselt vaidlustav Pervõi Baltiiski Kanal sai endale aga 15,3% teleri ees uut aastat ootavatest Eesti inimestest. Kanal 2 aastalõpusaateid jälgis samal ajal 34,1 ja TV3 omi 18,3% televaatajaist. PBK kunde on küll peamiselt venekeelne, ent see ei vabanda meie riigitelevisooni allajäämist bol‰evistlikule propagandamasinale strateegiliselt nii olulisel õhtul.
Sisuliselt on käes hetk, mil president peab erakorralise avalduse tegemiseks “Võsareporteri” ja silikooni täis pumbatud rindadega ilmateadustaja vahele eetriaega paluma, kui ta tahab oma kodanikeni jõuda. Vähemalt nendeni, kes jaksaks mehe juttu kuulata järjest rohkem kui 20 sekundit. ETV vaatajate omadustesse süvenedes selgub, et sülelapsi ja vanureid välja jättes on vaatajaarvud veelgi drastilisemalt riigitelevisooni kahjuks.
Loomulikult pole reiting absoluutne tõde ja mõistagi on avalik-õigusliku ringhäälingu kohus pakkuda häid saateid kõigile. Vale oleks väita, et seda üldse ei tehta.
Küsimus on pigem selles, mis saab siis, kui kogu siinne teleauditoorium hakkab koosnema ETV vaatamise harjumuseta inimestest? Samas vaimus jätkates ehk aastavahetusel stuudiokülalisi “Helgi, öelge palun, kuidas olla hea” tüüpi fraasidega pommitades juhtub see varem, kui keegi oskab karta.
