Lugeja kirjutab: Swedpangast ja Läti devalveerimisdramaatikast
Alarmeerivad teated Lätist viisid Swedpanga ja SEB(Svenska Enskilda Banken) pankade aktsiad mööduval nädalal korra kõikuma.
Kuna Eesti valmistub viimase nädala eelseks valimiskampaaniaks ,siis seoses sellega ilmselt välditakse sisepingeid Eesti majanduselus , kaasa arvatud ka finantssfääris ja püütakse maha rahustada ka Lätis toimuvat.
Ühispanga (SEB )panga ökonomist H.Pajula oma artiklis EPL Oneline-le väitis,et Läti panganduses toimuvat ja sellega kaasnevat ärevust latti devalveerimiseks on lihtsalt üle dramatiseeritud ,kus aktöörideks on tulnud välismaised eksperdid ,nimetades Taani ökonomisti Marten Hanseni,Soomest Esko Passilat ,kes järgnevalt tehakse maha kodumaiste ekspertide poolt.
Ainult kus on Hansapanga/Swedpanga ja Ühipanga /SEB panga kodumaine ekspert -Lätis,Eestis või hoopis Stokholmis?Samas jääb täiesti arusaamatuks ,et miks kasutada väljendeid "dramaatikast " selle asemel,et lasta kõnelda arvudel ja faktidel ja sellest tulenevatel järeldustel ja sellest teavitada nii Swedpanga kui ka Ühispanga kliente Eestis.
Toetudes seekord krediidi hindamisega tegeleva nõustamisfrima Standard &Poor seisukohtadele koos Deutsche Bank poolt antud arvamusele ,siis nähakse Läti majanduse "üle kuumenemist ",mille tulemuseks oli väike raputamine Rootsi pankades ja Swedpanga aktsia langus 23.veebruari õhtuks(kl.17.30) 5,9% kuni 257 SEK ja Ühispanga oma 2,8% kuni 225 SEK ,mis aga juba taastuvad.
Probleemi nähakse,et Läti majandus on kaotamas eelarvelist tasakaalu ,sest Läti impordib palju rohkem kui ekspordib ,aga samas vajutatakse gaasipedaalile ,mis viib suurele majanduskasvule kuni 11% (DN.22.02.07) ,aga samas on Lätis nagu ka Eestis suurenenud surve palga tõusule ,mida omakorda on survestanud Lätis Eestiga sarnane nähtus-suur tööjõu välja rändamine või ajutiselt töökoha otsimine väärilise palgaga ja tööle asumine välisriikides.
SEB ökonoom M.Johansson konstanteerib,et kui palga tõus hakkab jõudma 20% ni,siis peab see viima märgatava tootlikkuse tõusule ja kui see jääb maha,siis tõuseb surve inflatsioonile ning tunnistab,et seda oleks pidanud märkama.Samas kinnitab ta ,et Läti ökonoomia on üldiselt hea,sest eelarves ei ole suurt võlga.
Mida aga huvitab Eesti kodanikku ja kui panga klienti on see,et siit võib välja lugeda seda,et Eesti riik ja tema esindajana valitsus ei näidanud piisavalt (või üldse mitte )otsustusvõimet ,et mida ette võtta madala palgalise tööjõuga majandusmudelilt kõrgema palgaga majandusele üleminekuks ega otsinud võimalusi elanikkonna elatustaseme tõstmiseks,mille lahendas valitsuse asemel Eesti kodanik ise -otsides ilma mingi Eesti riigi poolse sotsiaalse tagatiseta ja täielikult enda initsiatiivil kõrgema palgaga tööd EL teistes riikides.
Ilmselt jõudis samasugune "rahu" ka Rootsi pankadeni ja nüüd nagu rootslased ütlevad "möta Olle i grinden" tabas see ka neid mingil määral ootamatult ning pealegi järgneb kohe siit ka järgmine probleem -tööjõudu napib ja riigis kujuneb tööjõu puudus Valitsust ootab aga ees küsimus:mida teha,et kas elada ilma politseita,arstita aga ka ilma ehitustööliseta või hakata mõtlema majandusmudeli muutmisele.
Panga omanikele ja ökonomistidele jääb teadmata,et Eesti eelarve väike võlg tuleneb sellest ,et raha ei anta sotsiaalsfäärile ega tervishoiule ,aga mida tuleb teavitada endale valitsusel ,sest see piiramine on läinud katkemise äärele. ja siit edasi ei saa enam kokku hoida,mida aga hakkab nõudma riigis senini arendatud majandusmudel,et jääda ellu ja vältida devalveerimist.Lõhe Esimese ja Teise Eesti vahel on jõudnud majandusse ja avaldub finantssfääris.
Seepärast peab iga valija endale teadvustada,et kas toetada vasakpoolseid erakondi,kes on julgenud palga tõstmise küsimuse ülesse tõsta kogu oma komplitseerituses ja paljuski riigi poolt senini "maha magatuses " või toetada parempoolseid erakondi ,kes on olnud kogu aeg võimul ja viinud riigi ja elanikkonna praeguse olukorrani ja kes ilmselt pooldavad ja loodavad ka "loosungite "taga ,et ehk saab ikka veel midagi pigistada ja suruda peale praegust palka.Loomulikult on teravnenud väga valimiskampaania ,sest arvud ja faktid räägivad üle valimiskampaania loosungitest ja panevad maksma oma majanduslikud seadused.
Swedpanga kogu kogukäive oli 2006.a 29,2 miljard Sek , Baltikum 6561 miljoni Sek .eeskätt Eestis on kasv olnud märgatav ja samuti on olnud SEB panga ehk Ühispanga osas ,kus juures on laenatud madala intressiga ja samas on olnud inflatsioon kõrge ja seega laenata oli kasulik
Standard &Poor eeldab,et Läti on asunud küll "kõva maandumise riskidega teele " kuid eeldavasti 50% tõenäosusega tuleb "pehme maandumine " ,mis välistab devalveerimise,kuid Läti peab oma finantse koomale tõmbama ja loodetakse ka,et välisriikides töötavate kodanike raha maandub ja kasutatakse Lätis ja ilmselt tehakse sama ka Eestis.
Paljuski oleneb ka sellest,et kuidas käitub ja millise strateegia valib Swedpank ja SEB ehk Ühispank :kas hakata piirama laenude andmist,mis viiks kiiresti rahaliste vahendite vähenemisele riigis ja peataks paljudki vajalikud finantseerimised ,mis omakorda viiks lähemale devalveerimisele ,mida kindlasti ei soovita ja samas tooks see kaasa ka mõlema panga kasumi vähenemise kuni võimalike rahaliste kaotusteni -devalveerimine 10% vähendaks 3% Swedpanga kasumit (DN 22.02.07).
Mis puutub elamulaenude võtmisel intresside määramisele ,siis neid avalikustab ühes Euroopa riigis Keskpank pidevalt ja ei tee sellest ei "dramaatikat "ega ka mitte mingit saladust-sest sellest juhindudes saab käituda ja arvestada oma elu planeerimisel ja laenude tegemisel riigi kodanik.
Rootsi riigis on praeguse inflatsiooni juures 1,2% (jaan.2007) on Keskpanga poolt kehtestatud repointress 3,25%.(veebr.2007),millest olenevalt tulevad elamulaenu intressid sõltuvalt laenu kehtimise ajast ,mis on natuke madalam Euro maadest (3,5%) aga palju madalam Suurbritannia omast (5,25%)
P.Vabi
Stokholm-Tallinn
