Meedia, väärtused, identiteet ja kunstikasvatus
Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Kultuur muutub meediakeskseks ja meediast saab kultuur. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu.
Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Võib kõnelda multimeediast ja meediakultuurist. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal.
Viimaste aastate moderniseerumine on olnud lääne kultuuriruumis väga kiire ja ulatunud sügavale. Teabevahendite ja infotehnoloogia areng toob noorte ellu järjest uusi elemente, muutes oluliselt nende maailmapilti ja juhtides samal ajal ühiskonda täiesti uue reaalsusmudeli suunas. Kuidas on see kiirenev areng mõjutanud eestlaste väärtusi ja identiteeti?
Milline on noorte suhe meediaga? Ühe Soomes tehtud uuringu kohaselt ei ole laste ja noorukite suhted meediaga seotud teadmiste hankimisega, vaid pigem ajaviite, nautimise ja elamustega. Seda võib iseloomustada naudingu mõiste kaudu.
Meelelahutuse osakaal lääneriikide televisioonis, ajakirjanduses ja filmides suureneb pidevalt. Sellega kaasneb omakorda kogu kultuuri muutumine meelelahutuslikumaks. Näiteks eelmisel nädalal oli üks Soome vaadatumaid telesaateid noorte lauljate võistlus “Iidolid”, mis on tehtud sisseostetud saatevormingus. Saade otsib tuleviku pop-staare ja kandidaadid on väga noored. See ei ole viktoriin, nagu te teate.
Kommunikatsioonirevolutsioon
Kultuuriuurijate arvates on üks tänapäeva lääne kultuuri arengu märke ajaloosidemete katkemine. Soomes tehtud uuringu kohaselt hakkab noorte ajaloomõiste ahenema. Nn ajalootust tingib see, et üha tugevamini tõuseb kogemuses esi-plaanile see, mis on siin ja praegu. Internet, televisioon, mobiiltelefonid ja arvutimängud seovad noori üha tugevamini praeguse hetkega. Tundes vaid seda, mis on siin ja praegu, jääb kogemusest välja ajalugu, kultuuripärand ja traditsioon.
Need nn kommunikatsioonirevolutsiooni tegurid – internet, arvutid ja mobiiltelefonid – suunavad tänapäeva noorte elu pidevalt “kontsentreerituma oleviku” suunas. Kultuuri ja ühiskonna olevikuvormi kinnistumine ja elurütmi kiirenemine nõrgestab sidet kultuuripärandiga. Internet mõjutab tänapäeval noorte väärtusi ja ellusuhtumist väga oluliselt. Kiired kultuurimuutused sunnivad muutma ka kultuuripärandi õpetamist ja edasiandmist, eriti ajal, mil laste elu täidavad üleilmastumine ja popkultuur.
Tänapäevast meediakultuuri võib pidada totaalseks ideoloogiaks, mille popkultuuriliste sõnumite abil lapsed ja noorukid õpivad, mida mõelda, kuidas rääkida ja tegutseda, mida selga panna ja millist muusikat kuulata. Selline meedia jagab teavet ja teadmisi, mille alusel noored loovad oma maailmapildi ja identiteedi. Kui noorukite ja laste maailmapilt hakkab kujunema ainult internetist saadava materjali põhjal, on põhjust muret tunda. Mis väärtustele tuginedes noored siis oma arusaamu ja identiteeti kujundavad? Identiteediküsimused on alati oluliselt seotud meediaga. Kõigile kättesaadav meedia ja reklaam mõjutab suures osas seda, kuidas mõistetakse näiteks sugupooli, seksuaalsust, rahvust ja mitmekultuurilisust. Kui me loome endale ettekujutuse tegelikkusest, siis kust mujalt me saame selleks pidevalt teavet kui mitte meediast – ise seda otseselt teadvustamata.
Nii lapsed ja noorukid kui ka kooliõpetajad vajavad vaatenurki ja vahendeid uue meediakultuuri mõistmiseks, vähemalt ajal, mil Eesti majandus, ühiskond ja kultuur elavad üle suuri muutusi ja üleilmastumist. Üleilmastumine sunnib meid mõtestama ümber paljud kultuurilise identiteedi argimõisted ja kultuuri uut moodi mõistma. Selliste suurte muutuste ajal elamine nõuab õpetajatelt selget arusaama, mis väärtusi ja identiteeti kasvatustööga taotletakse. Sõltumatu ja tugeva eestlase identiteedi poole suundumisest võib saada pinget tekitav ja valus kogemus, kui õpetajatel ei ole selget pilti sellest, milline on tegelikult õnnelik inimene ja kuidas saavutatakse hea Eesti elu.
Keelest ja kultuurist
Rahvast ja maad ühendab kõige paremini oma keel ja kultuur. Rahvas, kes loob oma tuleviku neile kahele sambale, püsib ka edaspidi. Ühised kultuurilised mõisted annavad noortele mingisse kultuuri kuulumise tunde, see loob ühendava seose, tunde ühisest identiteedist ja kuulumisest samasse kogukonda. Kultuur on identiteedi moodustumise, hoidmise ja muutmise viiside peategur.
Aga kui Eesti noorte ühine mõisteline süsteem ehk kultuur koosnebki tulevikus üha suuremas osas meedia ja välismaa popkultuuri ainesest? Tuleb meeles pidada, et popkultuuri taga peitub armutu majanduslik-materiaalne mõtlemine ja asjade maailm.
Kultuuri olulisemaid toimemehhanisme on keel – süsteem, mida me kasutame üksteisele sõnumite loomiseks ja edastamiseks.
Keele abil anname maailmale tähenduse. Nii peab ka eesti keele tähenduste ja tähendusvarjundite ning eesti kultuuri kokkupuutepind olema tihe.
Soome kõnekeelde on tulnud ingliskeelseid sõnu nagu mailata (to mail), chattailla (to chat). Teatud piirini on loomulik ja ka tore, et keel rikastub ja uueneb, kuid võõrsõnade teistest keeltest ülevõtmine tekitab küsimusi. Kas sellised uued inglise keelest tulevad sõnad rikastavad soome keelt või hoopis vähendavad keele väljendusvõimet ja noorte lugupidamist oma keele vastu? Kas inglise keel esindab paremat maailma ja paremaid võimalusi kui meie oma emakeel? Kuid samas: kas noorte poolt omaks võetud kultuurilaene võib piirata?
Üks keeleõppe uuendamise võimalusi on uuendada keeleõpetuse vorme ja meetodeid, kuid säilitada vana sisu. Oma emakeele õppimist ei saa reklaamida, kuid selle õpetamise võib teha õpilastele nii köitvaks, et see hoiab üleval koolilaste huvi ja lugupidamist oma emakeele vastu.
Identiteedist ja reklaamist
Meedia mõjutatava reaalsuse pidev muutumine peegeldub noorte identiteedis niimoodi, et identiteedi tekkimisel on püsijoonte ja muutuvate rolliomaduste suhe muutunud. Tänapäeva meediakultuur ja reklaam annavad noortele elust hoopis teise ettekujutuse, kui said nende vanemad Teise maailmasõja järgses Eestis. Tänapäeva Eesti koolilaste vanemad on loonud enda identiteedi teistsuguses kultuurikeskkonnas kui praegusaja noored. Kas põlvkondadevaheline lõhe on seetõttu varasemast suurem? Kui nii, saab selle lõhe ületada identiteediprogrammi kaudu.
Reklaami mõju lastele on Soomes palju ja laialt arutatud. Uue meediakasvatuse vajadusi on arvestatud mitmel moel. Meediakasvatust arendavad haridusministeerium, majandusharidusfond ja meediauuringute sihtasutus.
Soomes on arutatud ka seda, kas peaks teatud reklaamid avalikes kohtades keelama, et lapsed ei oleks sunnitud nägema tänava ääres tugeva erootilise varjundiga inimkehi ega naiste aluspesu reklaame. See teema on oluline, sest näiteks noorte naiste ja tüdrukute toitumishäireid esineb Soomes üha sagedamini. Kust mujalt kui mitte meediast ja reklaamidest saadakse ideaalse naisekeha kuvand?
Reklaami põhieesmärk on müüa tooteid ja teenuseid ehk manipuleerida inimeste vajadustega, kuid samal ajal peetakse uuringute kohaselt reklaami põhiliseks inimeste identiteedi ja tegevuse kujundajaks, vähemalt lääneriikide meedia- ja tarbimiskeskses kultuuris. Seepärast oleks lastel hea õppida koolis tundma turunduskommunikatsiooni aluseid, et eristada reklaami muust teabest ja meediasisust. Samamoodi, nagu lapsed peaksid õppima lugema eesti kultuuripärandit, peaksid nad tänapäeval omandama reklaamikriitilise lugemisoskuse. Reklaamilugemisoskust on vaja, sest noored võrdlevad pidevalt iseennast ja oma arusaamu nähtud reklaamidega ning maailmapildiga, mida need vahendavad. Teisisõnu teevad noored reklaamiga identiteeditööd.
Reklaamivahendite hea näide on Ameerika filmides palju kasutatav toodete näitamise võte product placement, mille puhul tootja ostab filmis oma tootele mingi koha. Filmi peategelane sõidab näiteks kindlat marki autoga ja kõneleb teatud firma telefoniga. Nii pannakse inimesed ostma sama marki autot või telefoni, mis on näiteks James Bondil.
Eluviiside ja lubatavuse normid kanduvad noorteni üha rohkem turunduse ja meedia kaudu. Meedia sisendab noortele neid norme kaunis pakendis, mille sõnum on ainult see, et igaühel on õigus olla eeskuju sarnane, s.t elada reklaamides määratud õige elu normi järgi: olla kaunis, sale ja seksikas. Kust hangivad Eesti noored samastumisobjekte – kas Eesti kultuuritegelaste seast või reklaamidest ja popkultuurist? Kui suur osa mõjudest on eesti ja kui suur osa angloameerika päritolu?
Me ei saa tänapäevast meediakultuuri kuhugi kaotada, seepärast peaks kasvatustöös olema meediakultuur ja eesti kultuur tasakaalus. Identiteediprogrammiga saab luua dialoogi, mille abil noored saavad arendada eesti identiteeti ja selle kaudu mõista, kes nad on ja kuhu kuuluvad.
On oluline mõelda, kelle poole suunavad tänapäeva noored oma soovid ja ootused. Kas see on James Bond või Jaan Kross, Madonna või Evelin Samuel? Identiteedi kujunemine on lõputu ja eluaegne protsess. Kui me ei tea, kust me tuleme, siis ei saa me ka teada, kuhu me läheme.
Näib, et ühiskonnas toimetuleku põhioskus on edaspidi meediakultuuriline – mitmesuguse audiovisuaalse materjali lugemise oskus. Hea meedialugemisoskuse jaoks on oluline erisuguse meedia ja selle keelte tundmine. Meediakultuuris on väga palju kaubastumise, tarbimisele suunatuse ja selle kaudu inimeste üheülbastamise seemneid.
Kool meediakultuuris
Praeguses uues olukorras on kool kaotanud oma monopoolse intellektuaalse ja sümboolse rolli õpetaja ja kasvatajana. See, mida esindab kool ja õppimine, on mõnel määral asendunud popkultuuri ja õppekeskkondade uute võtetega. Õppimine uues õppekeskkonnas ja uute vahenditega ahvatleb noori ning loob ja kujundab samal ajal uue keskkonna identiteedi ja väärtused.
Kooli ja popkultuuri vahel hakkab tekkima pinge. Popkultuur pakub noortele võimalust oma tundeid välja elada. Muusika, filmid ja diskod on kohad, kus noored tunnevad end kodusemalt kui koolis. Kool jääb võõramaks, sest selle keel ja õpetus kõneleb tegelikkusest, mis ei puuduta noori samasugusel emotsionaalsel tasandil. Kooli pakutav materjal peab võistlema ahvatleva ja meeleoluka massimeedia ja popkultuuriga. Probleem on selles, et loogiliselt ja pedagoogiliselt on kool noorte maailmast väga kaugel.
Sellise olukorra ületamiseks läheb vaja vastumeetmeid. Üht arvestatavat võimalust pakuks identiteediprogramm, millega saaks mõtestada ja uurida meedia olemust, popkultuuri ja selle väärtusi identiteedi ja väärtuste kujunemise seisukohast.
Ajal, mil kunsti, tarbetoodete ja meediakultuuri vaheline piir on muutunud üsna ähmaseks, oleks kasulik mõelda, milliseid võimalusi annaks kunstiõpetus identiteediprogrammi osana. Kunstiõpetuse tundide arv Soomes väheneb, kuid rahvusliku ja Euroopa identiteedi seisukohalt ei ole see hea. Mis muu kui kunst õpetaks head maitset, loovust ja asjade seoste leidmist? Eesti rahvusliku eneseväärikustunde ja identiteedi seisukohast on oluline, et noored õpiksid tundma eesti kunsti eri vorme ja perioode. Oluline on ka, et lastele ja noortele antaks juba piisavalt varases eas võimalus luua kunstiga oma suhe.
Esteetika kui teadusharu pakuks võimalust vaadelda väärtuste ja identiteedi küsimusi laiemalt ja sügavamalt. Esteetika võiks olla ka väärtuste ja identiteedi uurimise lähtekoht. Õpetajate ja õpilaste vahel hea dialoogi saavutamiseks oleks kasulik, kui õpetajad teaksid üht-teist popkultuuri, reklaami ja meediakultuuri loogikast ning sellest tulenevatest suurtest muutustest. Esteetika võiks olla üks arvestatavaid teaduslikke identiteediprogrammi kavandamise ja loomise aluseid. Esteetikast lähtuv kunstiõpetus võiks avada väärtuste ja identiteedi küsimustele ja probleemidele sügavamaid ja laiemaid vaatenurki.
See, mida me tajume, on tugevasti seotud sellega, mida me teame. Inimene ei saa tunnetada asju, mida ta ei tea. Kui noorte teadmised koosnevad üha suuremas osas massimeediast saadud teabest, siis ei suuda nad näha ja hinnata nende ümber olevat kultuuripärandit.
Rahvuslik identiteet vajab kasvamiseks ja arenemiseks ennekõike teadmisi oma maa ajaloost, keelest ja kultuuripärandist.
