Väike hulk hääli võib otsustada võimutasakaalu ka Eestis. 2003. aasta riigikogu valimistel oli Keskerakonna ja Res Publica toetuse vahe vaid mõni tuhat sedelit ning mõlemad said parlamendis 28 kohta. Isikumandaadiks oli siis vaja üle nelja tuhande hääle, kuid riigikokku pääses ka vähem kui kolmesaja valija toetusega.


Eelhääletusel on osalenud pea iga viies hääleõiguslik kodanik – kokku  171 317 valijat. Samal ajal on seekordne valimiskampaania olnud vastandav ja räpane, mis pelutab valijaid. Poliitikud oleksid justkui teinud kõik, et inimesi hääletamisest  eemale hirmutada. Kampaania maksumus on võrreldes 2003. aastaga kahekordistunud, ulatudes sel aastal hinnanguliselt 130 miljoni kroonini. Negatiivse reklaami vastu aitaks kampaaniakuludele ülempiiri kehtestamine. Siis ei saaks parteid suunata miljoneid edevuse laadale ning teiste poriga loopimiseks, vaid peaksid selle asemel tegema ringkondades rohkem sisulist valimiseelset tööd.

Valija on riigikogulase tööandja, kuid tööandja peab tundma huvi, kes ja kuidas täpselt tema heaks vaeva näeb. Valimistel oma eelistus teatavaks teha on nii õigus ja privileeg kui ka kohustus. Kui kodanik tööandjana ei tunne riigikogu valimiste vastu huvi, ei ole tal ka õigust nõudmisi esitada ega järgmisele parlamendi koosseisule etteheiteid teha.

Eesti riik on pingutanud, et rahvas kõrgeima võimu kandjana saaks riigikogu valimistel oma eelistused teatavaks teha. Eelhääletada oli keskustes asuvates valimisjaoskondades võimalik kaheksa päeva. Eesti on maailmas esimene riik, kes lubas valijatel anda parlamendivalimistel oma hääle ka elektrooniliselt. Lisaks oli võimalik valimistes osaleda kirja teel ja Eesti välisesindustes.

Olenemata poliitilistest eelistustest tuleb valima minna, sest just Sinu hääl mõjutab Eesti suunda järgmisel neljal aastal. Homme, 4. märtsil saab hääletada elukohajärgses valimisjaoskonnas, mis on avatud kella 9–20.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena