Saksamaal Wiesbadenis teisi-päeval lõppenud 7. goEasti festivalil olid Eestist võistlusprogrammis Andres Maimiku ja Rain Tolgi mängufilm “Jan Uuspõld läheb Tartusse” ning Maimiku ja Jaak Kilmi dokfilm “Müümise kunst”.  Lisaks veel Laila Pakalnina “Koer, lennuk ja laulupidu”, koostööfilm lätlastega. Need filmid auhinda ei saanud, auhinnasadu tabas hoopis tudengifilme.

Mängufilmide konkursis oli kümme filmi, sealhulgas praegu Sõpruses linastuv Ivan Võrõpajevi “Eufooria”, ülepaisutatud verd pritsiv Vene draama, mis võitiski žürii südamed ja peaauhinna Kuldse Lily.

Serbia režissööri Srdan Golubovic´i film “Lõks” ja bosnialase Ognjen Svilicic´e “Armin” pakkusid festivalil vahest enim kõne-ainet. Ja mõlemad märgiti ka ära: Srdan Golubovic´ pälvis parima rezˇissööri ning FIPRESIC-i auhinna. “Armin” sai spetsiaalse auhinna ja märgiti mitu korda ära.

Näib, et endise Jugoslaavia filmitegijad püüavad Kusturica varjust välja tulla ja teha hoopis teistsugust, realistlikku, sotsiaal-kriitilist ja psühholoogilist filmi. Klisˇeed Balkani maffiast ja pasunapuhumisest, möllust ja paugutamisest on juba eilne päev. Nüüd huvitab filmitegijaid see, mis toimub inimese igapäevaelu raskustest muserdatud hinges.

Tsˇehhi rezˇissööri Vera Chytilova filmis “Ilusad hetked” naerutasid vaatajat elu ilusad ja valusad hetked. Peategelaseks on keskealine naispsühholoog, kellel lähevad elu ja töö segamini. Chytilova kuulub nn Tsˇehhi uue laine põlvkonda koos Milosˇ Formaniga, kelle retrospektiiv oli Wiesbadenis samuti tõeliseks maiuspalaks. Kui rääkida huumorist filmis, siis just Formanilt võiks eeskuju võtta.

Kuidas aga mõjus selle kõige taustal eesti film? “Kui vaadata koos nii “Müümise kunsti”, “Jan Uuspõldu ” kui ka “Tulnukat”, siis hakkab tekkima aimus sellest, missugune on eesti huumor,” ütles festivali direktor Christine Kopf. “Ma ei ütle, et saan sellest aru, aga mingi aimus tekib.” 

Huumor ei ole tingimata rahvusvaheline nähtus, eriti kui naljade tagapõhi nõuab kohaliku konteksti teadmist. Kui Maimik ja Tolk võtavad filmi linastusel nabad paljaks, näpivad neid ja laulavad “Love me tender, love me true”, siis rahvas naerab. Aga tegelikult suudab nii Maimik kui ka Tolk palju enamat kui see, millega nad Uuspõllu-filmis hakkama on saanud.

Wiesbadeni festivalil on alati esindatud ka filmikoolid, peetakse tudengifilmide võistlust ja õpitubasid. Tänavu kutsuti festivalile Tirana, Tessau ja Kasseli koolide kõrval ka Balti filmi- ja meediakool.

Festival kogub populaarsust

Rasmus Merivoo film “Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas” sai tudengite lühifilmide kategoorias esimese koha ja 1000 eurot. Kolmanda koha pälvis Kaupo Kruusiaugu “Meister”. Tudengifilmide võistluse teise koha dokumentaal- ja eksperimentaalfilmide kategoorias sai Birgit Demidova “Ninanokkija apelsin”. Tudengifilmide kavast hääletas auhindu publik. BHF Panga fondi  auhind 1500 eurot anti Joosep Matjusele “Suvise dokumentaali” eest ja ära märgiti Kaupo Kruusiaugu “Meister”.

Noortele filmitegijatele pakub Wiesbadeni festivali puhul võimalusi ka Robert Boschi fond, mis on loonud koostööfilmide preemia kogusummas 210 000 eurot. Preemia antakse välja kolmes kategoorias: mängu-, dokumentaal- ja animafilmid. Dokumentaalfilmi koostööauhind tuli sedakorda Eestisse: Heilika Võsu ja Ülo Pikkov teevad koos sakslaste Sandra Van Slooteni ja Volker Maria Engeliga filmi “Normaalne”.

Wiesbadeni filmifestivali on ellu kutsunud Saksa filmiinstituut ja selle juht Claudia Dillmann eesmärgiga tutvustada Lääne-Saksamaal Ida-ja Kesk-Euroopa kultuuri. Festivali külastas tänavu 9000 inimest ja see kogub järjest populaarust.