Mees, kelle elu möödus spordihallis

Tulised korvpalliheitlused, poplauljate kontserdid, tsirkuseetendused – see kõikpakkus Kalevi spordihalli töötajatele põnevat elu.

Kui N Liidu kolmandal rahvaste spartakiaadil Läti koondises tennist mänginud sõdurpoiss Heino Luksep naasis 1964. aastal koju, keelitas tennisetreener Guido Taft

22-aastast noormeest tööle tule-ma uhiuude Kalevi spordihalli.

Kas või ajutiselt, sest töökäsi oli kiiresti vaja.

“16. detsembril 1964. aastal oli minu esimene tööpäev Kalevi hallis,” lausus Luksep. “Mind vormistati esialgu tööle elektrikuna, kuid tegelikult sain kohe direktori asetäitjaks.”

Ajutisest tulekust sai Luksepa põline tööpaik – ta töötas seal 40 aastat, ühe kuu ja kaks nädalat.

“Olin kui maja hall kardinal, kes elas üle neli direktorit,” meenutas Luksep, kes oli kogu aja direktori asetäitja.

“Kogu selle aja jooksul ei peetud hallis vaid ujumis-, jäähoki- ja ratsavõistlusi, kuigi hobuseidki toodi halli,” lausus ta.

Vaheldusrikas töö

Luksepa sõnul pakkus Kalevi hallis töötamine vaheldust. “Elu oli põnev,” lausus ta. “Talvel nägin kõrgel tasemel sporti, suvel tõid elevust kontserdid.”

Tavalised tööpäevad kestsid üle 12 tunni. Korraldati võistlusi ja üritusi, ehitati ja remonditi. “Meil oli suurepärane meeskond, kes töötas kiirelt ja laitmatult. Võrdleksin seda vormelimeeskonnaga,” ütles Luksep.

1960. aastatel oli hallis punase sõelmega kaetud jooksurada ja seal peeti kergejõustikuvõistlusi. “See oli nagu nuhtlus,” ütles Luksep. “Rada tuli pidevalt kasta, kuid häda oli ikka: kastsid vähe, tekkis tolm, kastsid veidike liiast, läks rada poriseks.”

1973. aastal ehitati halli puitpõrand ja töötajad tundsid end nagu seitsmendas taevas. “Väga hea põrand, pehme ja samas tugev. Meie ülesandeks jäi see kord aastas värske värviga katta,” meenutas pensionäripõlve pidav mees.

Majanduslikult suutis spordihall end ka rasketel aegadel plussis hoida. “Meid toitis suvi, kui hall oli kontsertide ja tsirkuste päralt. Siis teenisime nii hästi, et suutsime võlad tasuda ja raha jäi ülegi,” ütles Luksep.

Spordialadest oli halli magnet korvpall. Luksep kiidab publikut – korvpallimänge jälgis täismaja, kuid kunagi ei tulnud kedagi korrale kutsuda.

“Rahvas istus platsi ääres, mängijate haardeulatuses. Istekoht maksis rubla, seisupilet 50 kopikat.

Lapsed said korvpalli vaatama 10 kopikaga. Ja kui palju neid tuli! Kalevi hall sai paljudele nagu teiseks koduks. Nüüdki tulevad meheks sirgunud kunagised poisid tänaval vastu ja teretavad,” lausus Luksep.

Varblase püüdmine.

Halli seinad kippusid kitsaks jääma Eesti – USA korvpalliheitluste ja Moskva tsirkuseetenduste ajal.

Luksep pani 38 aasta jooksul hallis peetud sündmused kaustikusse kirja. “Meie töötajate süül ei jäänud toona ükski üritus toimumata,” väitis ta.

Luksep loetles statistikat: aastas peeti keskmiselt 110 spordiüritust, mis teeb nende aastate kohta kokku 4209 võistluspäeva. Toimus 112 kontserti. 19 korral külastas halli tsirkus – kokku anti 666 etendust miljonile vaatajale. Esines jääballetitrupp, anti teatrietendusi, korraldati moedemonstratsioone ja messe.

Keerulistel aegadel juhtus ka anekdootlikke seiku, mis tunduvad suisa uskumatuna. Näiteks pidi Tallinna külastanud Ungari parteijuht Janos Kadar veetma koos EKP juhtkonnaga õhtu hallis. Päeval otsisid julgeolekutöötajad miiniotsijatega hoone läbi ja kõik tundus olevat korras. Siis aga avastas halli tulnud Luksep, et lae all lendab varblane. Kõrge külaline tulemas ja lind lendab ringi – nii ei tohtinud jääda!

“Helistasin loomakliinikusse: tulgu lasku lind õhupüssiga maha, kuid keegi ei tahtnud tulla,” lausus Luksep. Siis meenus talle Hiina kultuurirevolutsioon – varblasi väsitati seni, kuni nad andsid end ise kätte.

Luksep hakkas lae all lendavat varblast tennisepallidega loopima. “Muudkui loopisin ja julgeolekumehed korjasid palle. Ennäe, lõpuks varblane väsiski, andis end kätte ja viisin linnu õue. Hall oli kõrge külalise saabumiseks valmis,” meenutas ta.

Hallis oli mõnda aega ka külalisraamat, kuhu jäädvustasid end  sportlased ja popstaarid. Raamatu esimene sissekanne pärineb 1963. aastast lauljalt Edita Pjehhalt ja viimane 1978. aastast lauljalt Alla Pugatšovalt.

“Need olid ilusad ajad,” ütles Luksep heldinult. “Sain hallist nii-öelda rosinad kätte täie raha eest.”

Eluloost

Heino

Luksep

Sündinud 12. jaanuaril 1942 Tallinnas

Tennisemängija

Treener Harry Kalamäe

1959.–1961. aastani Eesti koondises;

1963. aastal Läti koondises N Liidu rahvaste spartakiaadil;

1964. aastal Vene NFSV pronksiomanik paarismängus;

1964.–2005. aastani Kalevi spordihalli direktori asetäitja