Venemaa tähistas võidupüha Nõukogude laadis paraadiga
Venemaa pealinnas meenutati eile võitu suurejoonelise sõjaväeparaadiga Punasel väljakul, hiljem kogunesid seal ja mitmel pool mujal 62. rahukevadet tähistama sõjaveteranid ja hilisemate põlvkondade esindajad.
“Sõda, mis kestis 1418 päeva ja ööd, lõppes vaenlase taganemisega sinna, kust ta tuli,” teatas TASS. “Kangelaslinn Moskva, kus elab umbes 200 000 sõjaveterani, on õigusega ülemaaliste pidustuste keskus.”
President Vladimir Putin pidas kõne, hümni saatel kärgatasid saluudiks kümme sõjaaegset suurtükki. Telekanalite otseülekandes marssis üle väljaku tuhandeid sõdureid nii nüüdisaegsetes kui ka Teise maailmasõja stiilis mundrites. Paraadil, mille lõpetuseks lendas üle peade üheksa hävituslennukit, osales 7000 sõjaväelast.
“Äsja toimus traditsiooniline peoparaad, meie võidu sümbol. See äratas taas kord ajaloolise mälu paljudel inimestel, kes ei ela mitte ainult Venemaal, vaid ka sõpruskonna maades ja kaugemal välismaal,” rääkis Putin hiljem vastuvõtul Kremlis.
Rahvas aga asus mitteformaalsemas vormis tähistama võitu, mille Putin kuulutas “tõeliselt üldrahvalikuks peoks”.
Umbes 10 000 osalisega rongkäigu ja miitingu korraldasid ka kommunistid. Kolonni eesotsas astusid RIA Novosti teatel “vaikselt ja rahulikult” veteranid ning parteijuhid, tagapool sammunud nooraktivistid aga karjusid valitsusvastaseid loosungeid.
Putin kritiseeris Eestit
Sõjaväeparaadi ajal Punasel väljakul peetud kõnes ei nimetanud president Vladimir Putin kordagi Eestit, kuid üldise veendumuse kohaselt viitas ta monumentide rüvetamist mainides just Eestis toimunule.
“Need, kes püüavad pisendada seda hindamatut kogemust ja rüvetavad sõjakangelaste monumente, solvavad omaenda rahvast, külvates lahkhelisid ja uut usaldamatust riikide ning inimeste vahel,” ütles Putin.
Eestist ei saanud mööda ka Minskis esinenud Valgevene president Aljaksandr Lukašenka. “Sõjakangelasi ja ohvreid mõnitavad teod kasvatavad viha ja nördimust. Nende hulgas on vabastajate monumendi lammutamine Eestis.”
Ukraina riigipea vihastas veterane
•• Punaväes teeninud Ukraina sõjaveterane pahandas president Viktor Juštšenko üleskutse mälestada võrdselt nii Nõukogude kui ka põrandaaluse Ukraina vastupanuarmee (UPA) võitlejaid. Tema kõnet üritasid võidupüha üritusel Kiievis paljud punaveteranid maha karjuda.
•• Vastupanuarmeed kujutati Nõukogude ajal reeturitena ja neid süüdistati koostöös natsidega, kuigi tegelikult pidas see juba 1942. aastast alates sakslastega ja hiljem 1950. aastateni välja ka punavägedega lahinguid.
•• Juštšenko, kelle isa sõdis punaarmees, rõhutas eriti UPA liidri Roman Šuhevõtši kangelaslikkust, kes hukkus NSV Liidu vastu võideldes 1950. aastal.
•• Nüüd üritatakse Lääne-Ukraina linnades üha rohkem UPA võitlust jäädvustada.
