Esmaspäeval saab 49-aastaseks näitleja Andrus Vaarik, kes on juba mitu aastat pidanud vabakutselise ametit. Ehk siis pole kuskil teatris pikema lepingu peal kui ainult ühe rolliga.
Selliseid “vabakäigunäitlejaid” püüab rakkesse panna eelkõige televisioon ja Vaarikut ongi sagedasti näha teleriekraanil. Teatrirolle jääb sedaviisi järjest vähemaks.
Et näitleja pole teatritööd unustanud, näitab roll praegu Pärnus menukalt mängitavas soome näitemängus “Kokkola”, mis räägib purjutamisest ja vaimsest näljast ühes Soome väikelinnas. Vaarik mängib seal Marja-Terttu nimelist vanaprouat, kes klaarib isiklikke suhteid oma kaksikvennaga. Tüki autor Leea Klemola kirjutas selle naiserolli meesnäitlejale ja Soome kuulsas “Kokkola” lavastuses mängis vanaproua rolli Heikki Kinnunen, keda võib pidada soomlaste rahvakunstnikuks.
Tänapäevane, elust tõsisel moel jutustav lugu oli kevadhooajal välja müüdud, kuigi seda mängiti suures saalis. “Kokkolat” saab uuesti näha sügisel. Vahepeale, augustikuusse, jääb esinemine Tampere teatrifestivalil.
Sünnipäeva loodab Andrus Vaarik veeta maakodus Läänemaal Pivarootsis. “Mul on seal viljaaiaga tegemist. Olen kirsi- ja õunapuid maha pannud, tahan tingimata juures olla, kui nad õitsema peaks hakkama,” ütleb näitleja sünnipäeva pidamise kohta.
Peale aednikumurede hõivab Andrus Vaarikut ka tema järgmine teatritöö. “Loen Mart Kivastiku näitemängu, mis tuleb välja vabaõhuetendusena Suure Munamäe jalamil. Loen ja nuputan, kuidas seda lavastada.” Juulis valmiv vabaõhulavastus räägib Eesti üliõpilaste ehitusmalevast kui nähtusest, mis pani pitseri mitmele kümnendile.
Mida soovida sünnipäevalapsele? Kõige parem kink näitlejale on põnev teatriroll. Et tuleks järge tippu küündivatele rollidele, nagu Rakvere teatris mängitud Scapin, mida peetakse kõige molieré’ilikumaks Moliere’i lavastuseks Eesti teatris üle aegade. Või siis roll Madis Kõivu näidendis “Tagasitulek isa juurde”, kus näitleja lummas saalitäit publikut jutustamise väega. Või siis Marja-Terttu roll Pärnus, mille kõva pluss on see, et seda saab sügisel veel vaatama minna.
