Matemaatika ja majandusharidus on Eesti Nokia eeldus
Teadmistepõhisesse majandusse tuleb seega investeerida. Mäletan, et Nõukogude ajal oli fundamentaal- ja loodusteaduste osa keskkoolis suurem kui praegu, näen seda oma koolis käivate laste pealt.
Poliitikud räägivad majandusedust ja teadmistepõhise majanduse vajalikkusest. Samal ajal napib ülikoolidel raha ning gümnaasiumides kärbitakse matemaatika ja füüsika tundide mahtu. Kus on põhjuslik seos?
Hariduses on otsustajate sekka pääsenud poliitilised sehkendajad, kellel on õnnestunud Eesti noored teha analüüsivõimetuteks, ülikoolides “pehmete” erialade omandajateks.
Matemaatika on siiski vajalik
Matemaatika on siiski vajalik kas või sisseostude tegemiseks. Veelgi parem, kui lisaks arvutamisele osatakse analüüsida, sest rahvas peab suutma majanduses orienteeruda.
Noori paneb pingutama eduelamus, mis kujuneb majanduslike ja sotsiaalsete väärtuste ühtsuses. Ka Eesti Pank saaks jõulisemalt selgitada, millest majandus sõltub ja mida võib kaasa tuua näiteks kommertspankade ohjeldamatu laenuralli.
Sageli räägitakse arenevast majandusest, ent tegelikult ju areneb ühiskond, majandus ise kasvab kvantitatiivselt. Majandus ei toimi omaette nähtusena, olles vastastikuses sõltuvuses teiste ühiskonna alasüsteemide ja elementidega.
Emeriitprofessor Ülo Vooglaid on öelnud: “Majandus omaette ei fikseeru väärtusena, vaid koos sotsiaalsete väärtustega, mis tervikuna moodustavad sotsiaalmajandusliku tasakaalu.”
Majanduse efektiivseks arenguks tuleb harilikult kulutusi vähendada, kuid hariduses tuleb edukaks toimimiseks ressursse seevastu tulemi nimel hoopiski suurendada. Eduka majandushariduse andmisel ei saa koonerdada.
Väärtuseks on teadmiste, oskuste, arusaamade ühtsus. Majanduse õppimise puhul on oluline toimuvast arusaamine, mitte õppetükkide äraõppimine. Vaja on mõista, kuidas raha ringleb ja kuidas piim poodi jõuab. Juba algkoolilapsele tuleb selgitada, et tema riided, mobiil ja muud aksessuaarid ei teki iseenesest – kõik maksab.
Vaja analüüsivõimelisi noori
Majanduse käsitlus on mõtteviisi küsimus, mille eesmärk on terviku tunnetus. Tihti osatakse küll kitsast eriala, kuid eriala üksi ei taga edu. Lisaks erialale vajavad ettevõtjad üha enam ühiskonnas orienteerumis- ja analüüsivõimelist isiksust. Heade otsuste tegemiseks on vajalik erialane ettevalmistus.
Sageli ei orienteeru kõrgharidusega inimesed ühiskonna protsessides ebapiisava akadeemilise harituse tõttu. Süstemaatiline majandusõpe peaks algama põhikoolis. Hea põhiharidus lubab noorel 9. klassis otsustada, millise kallakuga gümnaasiumi minna või kus omandada praktiline elukutse, mis lubaks varem tööellu siseneda ja soovi korral kõrgharidus hiljem omandada. Tugev reaalainete baas kulub marjaks mõlemal juhul.
Põhiline on õpetaja roll. Kas on mõtet rääkida keerukatest kontseptsioonidest hariduselus enne, kui õpetajate palk pole paigas – see peaks olema 1,5 riigi keskmist palka.
Pole saladus, et matemaatiku haridusega noor saab tasuvama koha IT-firmas või finantssektoris. Riik võiks toetada matemaatikatudengeid kindla riikliku stipendiumiga ja koolitööle minevaid matemaatikaõpetajaid elu-
aseme soetamisel. Praegu ei suuda riik tagada jätkusuutlikku õpetajate juurdevoolu, sest miks peaks üks arenguvõimeline noormees minema kooli õpetajaks?
Julgen kinnitada oma laste näitel, et praegu on õpetaja vaid abiline, eriti gümnaasiumi osas. Head majandusõpetajad oleks Eesti oludega kursis inimesed, kes mõistavad siinse rahvusliku (majandus)arengu iseärasusi. Rahva majandusharidus on eelduseks, et Eesti riik saaks jõudsalt toimida ja tõepoolest jõuda kunagi rikkamate riikide hulka.
Kui poliitikud lubasid valimiste eel, et Eesti jõuab 15 aastaga Euroopa Liidu viie rikkama riigi hulka, siis selleks peaks Eesti majandus kasvama igal aastal 15% ja nii 15 aastat järjest! See saab võimalik olla vaid siis, kui koolides ja hariduses laiemalt aidatakse reaalainetes mahajääjaid, samas ergutatakse tublimaid.
Taasiseseisvunud Eesti kogemus, samuti ka teiste riikide kogemused näitavad, et matemaatika tundmisest sõltub inimese edukus tööjõuturul, sest matemaatikat nõudvad erialad annavad kõrgema palgataseme. Majandusedu võimaldab saavutada vaid majandusharidus, mis aitab õppureil mõista riigis toimuvat.
Majandushariduse lahutamatu osa peaks olema ka innovaatika. Paraku pole Eestis isegi ühte innovaatikaõppetooli.
Kui valemite tuupimist võidakse pidada laste ahistamiseks, siis milleks õpivad mudilased emadepäevaks luuletusi pähe? Esmalt muidugi selleks, et austada ema. Ent väikesel inimesel lihtsalt on elus üks periood, millal tema aju on võimeline arenema ja loogikat lenneldes omandama. Seetõttu ongi matemaatika koolis vajalik, ikka sellesama loogilise meeldejätmise kaudu mõtlemisvõime arendamiseks.
Noorte oskus matemaatiliselt mõelda on Eesti arengu võtmeküsimus, samuti oluline eeldus, et lahendada Eesti Nokia kui mitme tundmatuga võrrand. Vaeva tuleb näha nüüd ja praegu, õndsaks võib saada hiljem.
