NATO andis rohelise tule Eesti küberkaitse kavale
Tähelepanu alla võetakse alliansi olulise arvutiinfrastruktuuri kaitsmine rünnakute vastu.
NATO otsus ei tähenda siiski täieulatusliku küberkaitsepoliitika loomist – selleks peetakse küsimust alliansis liiga keeruliseks, eriti Venemaaga arendatavate suhete kontekstis.
Ometi on Eesti vaatepunktist tegemist olulise läbimurdega. NATO kõneisik James Appathurai ütles, et küberkaitse teemal võtsid sõna mitmed ministrid. Eestit toetava sõnavõtu pidas teiste hulgas USA kaitseminister Robert M. Gates.
Appathurai sõnul väljendati tõsist muret ründe ulatuse ja sisu pärast. “Rünnakud olid kestvad, koordineeritud ning fokuseeritud avaliku infrastruktuuri vastu,” märkis NATO pressiesindaja. “Neil oli selge julgeolekupoliitiline ja majanduslik mõju.”
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles Eesti Päevalehele pärast arutelu, et NATO-lt ootab Eesti nüüd küberrünnetega tegelemiseks vajalike struktuuride moodustamist.
Alliansil on juba olemas vastav embrüonaalne keskus, kuid see ei tegutse pidevalt ning tema mandaat on piiratud. Asja tuleks nüüd Aaviksoo sõnul arendada muu hulgas Eesti kogemusest lähtudes: “Tänase seisuga oleme me ehk kõige küberkaitstum riik maailmas,” oletas minister.
Samas hoiatas ta, et Eesti peab olema valmis toime tulema veelgi ulatuslikumate rünnakutega kui need, mis tabasid riiki aprilli lõpus ja mais.
Aaviksoo sõnul tuleb NATO-l nüüd hakata tegelema hulga põhimõtteliste küsimustega. Minister nimetas mõningaid neist: “Näiteks mis on üldse küberrünnak? Mis vahe on küberrünnakul ja kübersõjal? Kuidas peaksid riigid suhtuma sellesse, kui nende territooriumil asuvaid arvuteid kasutatakse rünnakuks mõne teise riigi vastu? Kas riikidel on õigus arvuteid üles otsida ja välja lülitada?”
Aaviksoo ütles, et ootab NATO tegevuse esimesi tulemusi sügiseks.
Alliansi juht tunnustas Moskvat
•• NATO kaitseministrid kohtusid eile ka oma uue Vene kolleegi Anatoli Serdjukoviga. Kõneluste peateemaks olid USA raketikaitseplaanid Ida-Euroopas.
•• Otsest läbimurret alliansi juhi Jaap de Hoop Schefferi sõnul ei toimunud.
•• NATO peasekretär kiitis samas Venemaa presidendi Vladimir Putini pakkumist paigutada osa süsteemist Aserbaidzˇaanis asuvasse baasi – de Hoop Schefferi hinnangul näitab ette-panek, et Moskva tunnistab Iraani poolt lähtuvat ohtu ning on valmis konstruktiivselt lahendusi otsima.
•• Samas nentis NATO juht, et tema arusaamisel ei oleks baas Aserbaidžaanis alternatiiviks USA radarirajatisele Tsˇehhi Vabariigis ning püüdurrakettide baasile Poolas, kuigi just seda sooviks Moskva.
