CHRISTIAN VESKE: Milleks meestele sooline võrdõiguslikkus
Eurostati andmetel teevad Eesti mehed keskmiselt poole vähem kodutöid kui siinsed naised. Üllatuslikult aga kasutavad mehed keskmiselt rohkem aega söömisele ja enese eest hoolitsemisele.
Traditsiooniliselt nähakse mehe ja naise rolli kindlates raamides. Mees käitub vastavalt ühiskonna ootustele ja bioloogilistele omadustele – tema perekonnaarmastuse väljundiks on raha. Mida edukam ta tööalaselt on, seda rohkem teda väärtustatakse. Naiselt oodatakse paljuski veel rohkem: ta ei käi mitte ainult tööl, vaid teeb ka kodutöid – siis, kui mees peab juba puhata saama. Traditsioonilisest erinev on nii mitteedukas mees (nt otsustades lastega koju jääda) kui ka naine, kes on valinud perekonna soetamise asemel tööalase karjääri, pälvides seeläbi kriitika.
Mehed kaitsepositsioonil
Sooline võrdõiguslikkus parandab oluliselt ka mehe heaolu. Traditsiooniliselt mehelike meeste negatiivse soolisse võrdõiguslikkusesse suhtumise põhjuseks on hirm kaotada oma näiv positsioon sootsiumis.
Eesti mehelt oodatakse väga palju – edukultus, ühiskonnas liidri rollist kinnihoidmine ja nn pehmete emotsioonide allasurumine. Mees muutub nende ootuste orjaks ehk parafraseerides Pierre Bourdieud: “Mees on ühiskonnas domineerija ja seeläbi ka ise domineeritud”.
Mehe jaoks peaks soolise võrdõiguslikkuse vajadus aga tulenema nii mõistmisest, et naiste olukord on võrreldes meeste omaga ebavõrdne (naised peavad end palju rohkem tõestama, et ühiskonnas n-ö läbi lüüa), ning mehele ühiskonnas seatavate raamide piiratusest, mille tõttu kannatab mees ise.
Mees võib küll olla juhtiv ja edukas, kuid naistega võrreldes sureb ta väga noorelt. Tuginedes Eesti statistikaameti andmetele, saavutab näiteks enesetapp meeste surmapõhjusena maksimaalse väärtuse 50–54-aastaste hulgas, ületades naiste vastava eagrupi näitajat kuus korda.
Soolise võrdõiguslikkusega soovitakse anda kõigile ühiskonna liikmetele võrdsed võimalused. Formaalselt on Eestis kõik toimiv: on olemas institutsioonid ja seadused, mis peavad tagama soolise võrdõiguslikkuse. Reaalselt aga on Eestis meeste ja naiste palga vahe Euroopa suurim (Eurostati andmetel 25%). Naiste peamisteks ülesanneteks peetakse siin perekonna loomist, järeltulijate kasvatamist ning ilus olemist. Eesti perepsühholoogide hinnangul on laste kasvatamisel tihtipeale probleeme seetõttu, et mehed ei julge avada ega kasutada endas seda külge, mida traditsiooniliselt nimetatakse naiselikuks: näidata välja pehmeid emotsioone ja hoolivust.
Sooline võrdõiguslikkus ei ole suunatud ainult naiste heaolu parandamisele, vaid ka meeste õigusele teha valikuid ning tehtud valikute kaudu aktsepteeritud olla. See annaks meestelegi võimaluse tegeleda rohkem enda vaimse ja loomingulise arendamisega (Eestis on meeste protsent mitteametialastel koolitustel keskmiselt 10%) ning olla aktiivsem osaleja kodustes majapidamistöödes, kui pühendada kogu oma energia enese tõestamisele töö kaudu.
