Mäletan, kuidas ema mulle sel augustikuu päeval lasteaeda varem järele tuli ning Kalevi spordihalli viis. Nii palju rahvast pole Eesti spordi pühamus varem ega hiljem olnud.

Kehakultuur kirjutas: “Veel üks meeldejääv lehekülg on kirjutatud Maarjamaa korvpalliannaalidesse. Lõikuskuu lõpupoole Tallinnas toimunud rahvusvahelise turniiri raames peetud kohtumine Eesti–USA võideti 88:82. Spordis on mitmesuguseid kohtumisi: huvitavaid ja ebahuvitavaid, tähtsaid ja vähem tähtsaid. Ent Eesti–USA mäng ei kao aastate hämarusse, seda võitu meenutatakse ikka uuesti.”

Hall oli rahvast pungil

Võidumängu üks peategelasi Aleksei Tammiste meenutas: “Tee, mis tahad, see on ju ainuke võit, mis me ameeriklaste üle oleme saanud. Ei ole midagi teha. Nad olid ju esimest korda üldse Balti riikides. Just enne seda oli Kalevi spordihallis olnud tsirkus ja tenniseväljakute peal olevad tribüünid jäid meie mängudeks üles. Veel mäletan, et paljud tulihingelised korvpallisõbrad ei pääsenud sellegipoolest halli, kuna palju pileteid jagati Vene tehastele.”

Eesti koondise peatreener Ilmar Kullam pidas võitu ameeriklaste üle oma nii-öelda Elu Mänguks. “Pealegi mängisime ilma Tomsoni ja Krikunita,” meenutas korvpalliprofessor. “Oponendid on väitnud, et neist ameeriklastest ei saanud õigeid mängumehi. Tuletaksin meelde, et McMillan pääses olümpiale, kolmest-neljast mängijast said korralikud profid ja Julius Erwingust kujunes NBA esimese suurusjärgu täht.

Mul on käepärast  ka USA-mängu statistika. Tammiste viskas 18 punkti. Aga Salumets viskas 23! Kalle Ilves on ka seitse punkti toonud.”

Spordileht kirjutas: “Oma Euroopa turneel võitsid ameeriklased Soomet 66:61 ja 80:67, samuti Poolat 70:63 ja 80:67. Et USA treeneri sõnad NSV Liidu meeskondade kui võrdsete mängupartnerite kohta tõesti paika pidasid, näitab see, et Ameerika Ühendriikide koondisel tuli meie maal vastu võtta koguni kolm kaotust: NSV Liidu klubide koondisele alistuti 61:89, Ukrainale 58:60 ja Eestile 82:88. Küllap teab nüüd treener James Gudger oma kogemustest, mida tähendab endast Eesti korvpallimeeskond.”

Spordileht andis mängust nauditava ülevaate: “Suuri korvpalliturniire on Eestis varemgi korraldatud. Võib liialdamata öelda, et käimasolevale lisab jumet korvpallimängu looja doktor James Naismithi kaasmaalaste, USA olümpialootuste osavõtt. 

Kaks päeva on Kalevi hall olnud korvpallisõpradest lausa pungil. Suurt huvi kõnesoleva turniiri vastu kinnitab seegi, et mänge on kogunenud valgustama üle poolesaja spordiajakirjaniku Moskvast, Leningradist, Riiast, Kaunasest, Vilniusest ja isegi Washingtonist.

Esimene voor:

Eesti NSV – NSV Liidu järelkasvukoondis 86:76, USA – Leedu NSV 82:69.

Kõik meie korvpallurid, kes mängust osa võtsid, olid oma ülesannete kõrgusel. Nende seast pidas NSV Liidu järelkasvukoondise treener J. Ozerov parimaks üksikläbimurretega hiilanud Aleksei Tammistet. Meie koondmeeskonna treenerile I. Kullamile meeldis kõige enam Vladimir Miloserdovi mäng. Tammiste ja Miloserdov olid esimesed, kes eriauhindadeks välja pandud tosina rahvariides nuku hulgast valisid endale oma maitse järgi kaks kenamat.”

Vahemärkusena olgu öeldud, et Tammistel ei ole seda nukku enam alles. Kolimistega on paljud medalid ja kahjuks ka see nukk kaduma läinud.

Teine voor:

Leedu NSV – Eesti NSV 83:75, USA – NSV Liidu järelkasvukoondis 67:64. 

Kolmas voor:

Leedu NSV – NSV Liidu järelkasvukoondis 78:75, Eesti NSV – USA 88:82.

Spordileht kirjeldas viimast mängu minutite kaupa.

“1.–5. minut

Brosman viskab korvile. Püüab möödaläinud palli ise kinni ja sekunditki viivitamata viskab uuesti 2:0. Hetk hiljem surub Salumets palli ülalt rõngasse täpselt niisama efektselt, nagu ameeriklased olid eelsoojendusel seda kunsti meie publikule demonstreerinud. Tammistele, kes peab valvama USA meeskonna staaÏikaimat mängijat, Ljubljanas MM-võistlustel mänginud Wilmore’i, vilistatakse juba teine viga. Kaitses võitleb Lipso USA gigantide vastu nagu lõvi. 10:6.

6.–10.  minut

Järgemööda Tammiste kaks toredat soolot. 18:12. 9. minutil viib Wuyciki kaugvise USA meeskonna esmakordselt ette 19:18. Külalised said, mis tahtsid.

Ei, katki pole veel midagi. Pärast Lepmetsa korvi juhib uuesti Eesti NSV 20:19. Ameeriklased rünnakul. Wilmore vajub nagu lumelaviin Salumetsale peale ja upitab sealt palli korvi. 20:21.

11.–15. minut

Mäng jätkubki ookeanitaguste korvpallurite dikteerimisel. Kalevi halli tablool vahelduvad külaliste edunumbrid 28:24...30:27...34:29. Tammistele ja seejärel Lipsole fikseeritakse neljas viga. Treener Kullam kutsub mõlemad pingile. 34:39

16.–20. minut

Jänkid tormavad maruiilina vasturünnakule, aga Lepmets võtab Nashilt otse näppude vahel palli ära ja söödab USA korvi suunas Brosmanile. 36:39. USA mängijad laiutavad platsi serval kõuehäälel riidlevale treenerile nõutult käsi: ei jõudnud. Parbo saadab palli üheaegselt vaheaja algust kuulutava püstolikärgatusega korvi suunas. Tabab ja loomulikult läheb arvesse. 41:43.

21.–25. minut

Korvpallimaa esindus juhib 47:42 ja 51:45. Mõni minut hiljem on kaotusseis taas ühepunktine –  50:51.

26.–30. minut

Salumets paneb meie söötude karussellile korviga järjekordse punkti. Eesti NSV on uuesti ees 52:51! Tammiste puhtalt läbi. Korv peab tulema. Aga ei, keegi vastastest tõukab teda. Vabavisetel Tammiste käsi ei väärata, 54:51. Wilmore’i kaugevise vähendab skoori 54:53-le. Tammiste teeb sedamaid 56:53. Lipsole vilistatakse viies viga. Ilvese vabaviskest punkt juurde, 59:56.

31.–35. minut

Westphal vähendab vahet taas minimaalseks – 59:58. Tammiste põrgatab siksakiliselt USA mängijate vahelt mööda, otse nende kolme- sekundialale. Külalised on nagu hüpnotiseeritud, ega püüa eestlast takistada. 61:58. USA treener võtab “aja”, kuid pööret ei tule. 69:64.

36.–40. minut

Aega on alla kolme minuti. USA meeskonna ühele tugisambale Julius Erwingule näidatakse sekretariaadilauast tahvlikest punase numbriga “5”. Lepmets realiseerib vabavisked –  75:68. Veel üks minut, 79:76. Meie mehed mängivad Salumetsale, kes on selle matši kangelane, see, kellele võib kindel olla. 85:78. Oi-oi – USA olümpialootused saavad meie lohakuse läbi kaks korvi järjest, 85:82. Kalevi halli pikem osutimõõtja mõõdab viimaseid sekundeid. Võit, suur võit on käeulatuses. Viimased kaks punkti toob Ilves siis, kui jäänud on pool sekundit. Ta lükkab möödaläinud palli võrku. 88:82.

Kohe pärast mängu lõppu läks üleliidulise spordikomitee sportmängude osakonna juhataja asetäitja  A. Pravdin Ilmar Kullamil kätt

suruma: “Õnnitlen! See oli ilusaimaid mänge, mis meie maal peetud. Tänapäeva korvpalli tõeline demonstratsioon.”

Tegelikult võinuks kõik teisiti minna, sest NSV Liidu järelkasvukoondise treener Juri Ozerov kavatses Aleksei Tammistet Liidu noorsookoondisse kutsuda, kuid nähes Kullami ja Krevaldi kimbatust, loobus ta ühest olulisemast kaitsjast.

USA korvpallimeeskonna treener James Gudger: “Nad on ju veel lapsed, alles esimese ja teise kursuse üliõpilased. Valiku tegime 48 olümpiakandidaadi hulgast, kellega olime Soomes treeninglaagris. Teie meeskonna mäng oli suurepärane. Jaak Lipsot teadsin ma juba varem. Teie number 12 ja number 6  (Jaak Salumets ja Aleksei Tammiste) valmistasid meile üllatuse. Neid kolme oleks tulnud rohkem jälgida. Meie aga katsime neid niisamuti nagu kõiki teisi. Kolm meie meeskonna tugevamat – Julius Erwing, Cyril Baptiste ja Thomas McMillan – ei mänginud oma võimete kohaselt.”

Väikemehe kannatused

Tammiste mäletab, et ameeriklased olid väga tehnilised ja meeletu hüppevõimega. Sisekliima olnud ameeriklastel aga väga vilets. Eriti mustade ja valgete vahel, keda olnud meeskonnas enam-vähem pooleks.  Mina mäletan pärast lõpuvilet üksnes seda, et võhivõõrad inimesed langesid üksteise kaela ja kallistasid üksteist. Jäin nende vahele, sain muljuda, kuid mis on ühe väikemehe väikesed kannatused sellise võidu kõrval!

Jaak Salumets,

mängu kangelane:

Põlvkonna parim mäng

“Pean oma karjääri kaheks parimaks mänguks Euroopa juunioride meistrivõistluste finaalmängu Jugoslaavia vastu 1968. aastal ja eelpoolkirjeldatud võitu USA üle. Miks? Ma ei võidelnud nendes mängudes vastasega, mul ei olnud hirmu  kaotuse ees. Ma lihtsalt mängisin…

Miks mul see mäng õnnestus? Ilmar Kullam kasutas mind olude sunnil tavaliselt valel positsioonil. Kuna Tomson oli ära, sain mängida forwardi  (ründaja – tõlge inglise keelest) kohta, mitte musta tööd tegeva ääre-keskmängija positsiooni, nagu mängisin tavaliselt. Pealegi andis Tammiste häid sööte mulle, sest Tomson oli ära…

Kullam suutis meid lühiajalisteks turniirideks alati heasse vormi viia. Head näited on 1967. ja 1971. aasta rahvaste spartakiaad (Eesti koondis sai seal vastavalt teise ja kolmanda koha – toim). Enne seda turniiri olime kümmekond päeva treeningulaagris Aa rannas. Harjutasime väga intensiivselt. Kõik mehed olid väge ja võimu täis, tegime isegi Lepmetsale treeningutel haiget!

Võit ameeriklaste üle võis olla üldse selle põlvkonna parim mäng.”


* Tekst on võetud Mart Soidro raamatust “Tammiste. Kirg”, mis ilmub sügisel.