Sakslased tulevad tagasi
Eesti Teaduste Akadeemia Majas, kus enne sõda asus Saksa Rahvusvähemuse Kultuuriomavalitsus toimus konverents "Sõdadevaheline aeg – eesti ja baltisaksa vaatenurk". Ettekanded pidasid ajaloolased Toomas Hiio ja Michael Garleff.
Maja hoovis asuva Balti rügemendi mälestuskivi juurde asetasid korraldajad pärjad. Ajalugu pole sugugi nii must-valge, mitte kõik sakslased ei sõdinud Eesti vastu. 1918.a. 27. novembril sõlmisid Baltisaksa vähemusrahvuse esindajad ja Eesti Ajutine Valitsus kokkuleppe, mille tulemusena moodustati Eesti armee koosseisus Balti rügement, mida juhtis Constantin von Weiss.
Rügementi kuulus sõja jooksul 1350 meest, kellest baltisakslasi oli 920. Eesti poolel bolševike vastu sõdides langes 70 baltisakslast, kelle seas palju väga tuntud baltisaksa suguvõsade nagu Samson-Himmelstjernade, Ungern-Sternbergide , von Pahlenite, von Stackelbergide jpt. liikmeid.
Peale pärgade panekut toimus muusikateadlase Alo Põldmäe seatud kontsert ja avati Uta Clement von Rehekampffi maalinäitus.
Kultuuripäevad lõppesid baltisakslate suveballiga Õpetajate Majas, kus tantsiti traditsioonilisi baltisakslaste ballitantse. Kokku võttis kultuuripäevadest osa ligi paarsada baltisakslast, kelle seas oli arvukalt noori, samuti baltisaksa kultuurist huvituvaid eestlasi.
Kultuuripäevade peakorraldajate paruness Babette von Sassi ja Eestimaa Sakslaste Seltsi esimehe Erika Weberi sõnul oli seekordetse kultuuripäevade eesmärgiks baltisakslaste ajaloo ja kultuuri tutvustamine noortele.
Viimastel aastatel on märgata baltisakslaste huvi kasvu Eestimaa vastu. Ligi sada baltiskaslast on asunud elama Eestisse, kus nad aitavad märgatavalt kaasa nii mõisate taastamisele kui ka kohaliku ettevõtluse arendamisele.
