Anno domini 2002 oli keskkooliklassi teadusteoreetilise lõputöö alternatiiviks mõni loominguline enesetõestus. Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi õpilane Sten Karpov haaras kohe võimalusest ning koos klassivend Ago Sootsiga (kes praegu õpib lavakunstikooli viimasel kursusel näitlejaks) klopsiti õpetajatele esitamiseks kokku uurimus “Näidendi lavastamine”.

Karpov tunnistab, et tol hetkel polnud tal lavastamisest muidugi aimugi. “Me ajasime lihtsalt mingid tekstilõigud pähe ja leppisime kokku, et…” jääb ta mõttesse ning jätkab naerdes, nentides üht teatri põhitõde: “No see tegelikult juba ongi lavastamine, kui lepitakse kokku, kust sa lavale tuled ja kuhu lähed.”

Komisjonile Sivar Arneri novellil “Hirm” põhinev tükk teiste õpilaste Oidipuse kompleksi teemaliste kirjalike tööde ja arvukate maalikunstiüllitiste kõrval igatahes sobis.

Tegelik teatripisik (“Kui nii võib öelda,” vabandab Karpov) tuli aga Võru draamastuudiost suurepäraste juhendajate Taago Tubina ja Tarmo Tagametsa käest, keda Karpov peab oma esimesteks õppejõududeks ning tänu kellele ta kandideeris ka Viljandi kultuuriakadeemia näitlejaõppesse. Enne seda oli Karpov enda sõnul üsna teatrivõõras noormees, sest Võrust klaasiga kuhugi teatrisse sõita ei olnud võimalik just tihti.

Karpovi kinnitusel ei ole lavakooli ja Viljandi teatriõppe palju räägitud vastasseis kindlasti vastasseis tudengite vahel. “Ma ei taju seda vastandust, aga ma tean, et kõik räägivad sellest,” toob ta esile ühe Eesti teatrimaastiku paradoksi.

Karpovi kursus on olnud üks edukamaid, kes on viimasel ajal Viljandi kultuuriakadeemiast tulnud. “Meie kursus oli esimene, kus lavastajad olid kaasatud näitlejatega samasse programmi, ning kahel esimesel aastal tegime me kõike võrdselt. Need lavastajad olid elukogenumad ja eelneva kõrgharidusega ning vedasid meid kaasa, kasvatasid meid oma töödega ja näitasid meid väljaspool kooli,” selgitab ülikooli cum laude’ga lõpetanud Karpov eduvalemi üht osa.

Pärast lõpetamist siirdus terve seitsmene näitlejate punt pluss üks näitlev lavastaja Endlasse kutseliseks näitlejaks (Viljandi näitlejaõppe varem lõpetanuist suur osa on vabakutselised).

“Mul tekkis pärast kooli erakordne olukord: oli võimalik teatrite pakkumiste vahel valida,” ütleb Karpov. Endla kasuks rääkis võimalus töötada edasi oma kursusega, kellega on juba saavutatud kokkumäng, mida Karpov peab ka noorte suurimaks eeliseks.

“Ma nautisin mänguvabadust, mida koolitööd lubavad, kuivõrd seal sa oled veel ühe jalaga pesas ja riske on vähem. Usun, et saame nüüd Endlas päris kõvasti higistada,” on arendavaid ja võimalikult erinäolisi rolle igatsev Karpov õnnelik.

Järgmine roll Endlas ongi tal tuntud noor teatrirevolutsionäär Treplev Anton Tšehhovi “Kajakas”.

Üks peategelastest

“Ma ei tunne tegelikult selle rolli koormat, sest lavastaja Andres Noormets on tüki niimoodi seadunud, et vastutust on kõigil võrdselt,” selgitab Karpov. “Ma olen üks peategelastest, aga kindlasti mitte see üks ja ainus.”

Noormets valis näitlejaid rollidesse nende isikuomadusi arvestades. “Mulle piisab sellest, kui sa oled laval see, kes sa oled,” olevat Noormets Karpovile öelnud.

Lavastaja möönab, et tal ei olnud tarvis, et näitlejad hakkaksid laval kedagi kehastama. Mis on need Steni isikuomadused, mis panid Noormetsa teda Treplevi ossa valima? “Stenis on vastuvoolu mineja enesekindlust,” kirjeldab Noormets. “Ta ei ole inimene, kes ütleb “oo, jaa” ning kõnnib sinna, kuhu teda lükatakse, vaid temas on isemõtlejat ja seda just Treplev ongi.”

“Kajaka” proovidega samal ajal käis Treplevi osatäitja mängimas Versˇininit kursuse diplomilavastuses – Tsˇehhovi “Kolmes ões”. Lavastaja, teater Ugala koreograafi Oleg Titovi tantsulises draamas (ja varem koolis liikumistundides) oli Karpovil sellevõrra kergem, et varajases nooruses on ta tõsiselt tegelnud võistlustantsuga.

Karpovi ema teab rääkida, et köögipliidi taga puusanõksutaja on Sten alati olnud. “Kui ma muusikalis (“Fame” – toim) kaasa tegin, suuri ja raskeid kombinatsioone harjutasin, siis tuli ikka kirg ja isu tantsuasja edasi teha,” tunnistab Karpov vargsi.

Sten Karpov

•• Sündinud 2. juulil 1984

•• Mänginud lavastustes: “Müsteerium Buff” (lav Peeter Raudsepp), “End-Sa-Pese” (lav Jaanika Juhanson), “Talendi-reality PAAR” (lav Kati Kivitar), “Kilplased” (lav Katri Aaslav-Tepandi), “Fame” (lav Jüri Nael), “Kolm õde” (lav Oleg Titov), “Karge meri” (lav Margus Kasterpalu), “Fortinbras jõi end täis” (lav Kalju Komissarov), “Portselansuits” (lav Lauri Lagle), “Kajakas” (lav Andres Noormets).

“Kajakas”

•• Teater Endla

•• Lavastaja Andres Noormets

•• Osades Marianne Kütt, Piret Laurimaa, Kaili Närep, Karin Tammaru, Ago Anderson, Märt Avandi, Sten Karpov, Sepo Seeman, Tambet Seling, Indrek Taalmaa

•• Esietendub 4. septembril kell 17 Tartus Sadamateatris

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena