Peltola “Soome hobune” ehk kellele veel lihapalle?
Tänapäeva Soomest rääkiva näidendi tegelased on lihtsad maainimesed, kes püüavad Brüsseli bürokraatia tingimustes õppida uut moodi elama ja majandama. Luuseritunnustega perepoeg Kai (Margus Prangel) tuleb välja originaalse äriideega – müüa küla vanad hobused sitsiillaste toidulauale delikatessiks – ning ta isa (Tõnu Kark) läheb poja mõttega kaasa. Ent kena plaan sõidab kraavi sealsamas kodu lähistel, roolis lätlasest libaautojuht.
“Soome hobune” pakub vaimukat ja sotsiaalselt tundlikku dialoogi, mahlakaid karaktereid ning elulist süÏeed täis groteskseid pöördeid ja üllatusmomente – näitlejatel on, mida mängida, ja vaatajatel on, millele läbi pisarate naerdes kaasa elada.
Kui Kaurismäki on oma filmides soomlasi kujutanud kargete ja napisõnaliste flegmaatikutena, siis Peltola “Soome hobuses” lööb välja hingesugulust Kivirähki “Rehepapiga”: tema tegelastes on sõgedat elujõudu, hautakse hulle ideesid ja sepitsetakse krutskeid, kuidas süsteemi ninapidi tõmmata ning väljaspool seadust rikkaks ja õndsaks saada. Ent erinevalt rehepapirahvast pole “Soome hobuse” tegelastel toeks maagiat ega väge, nemad on lihast ja luust inimesed, keda saatus ei väsi ebaõnnega nuhtlemast. Peltola tegelased ei ole passiivsed allaandjad, kui muu enam ei aita, jääb neile nende inimlik väärikus – sõnaosavalt ja teravmeelselt kommenteerivad nad kõike, mis neile osaks saab.
Head rollid tippnäitlejatelt
Soome tuntud näitekirjaniku Sirkku Peltola tegelased on sümpaatsed, veidrad ja inimlikud. Ita Ever mängib Mammat. Mamma on oma kõrgele eale vaatamata perekonna süda ja terve mõistus. Halastamatu huumori ja läbinägelikkusega kommenteerib ta järeltulevate põlvede meeleheitlikke ettevõtmisi. Kui kõik on lõplikult kaotatud, võtab ta viina, manab silme ette säästumatuse värvikad üksikasjad ning naerab kogu selle inimliku komöödia kohal Ita Everi igihaljast ürgnaeru, mis toob külmavärinad seljale. Maria Klenskaja, Viire Valdma, Tõnu Kark ja Margus Prangel teevad teiste pereliikmetena samuti mahlakad karakterrollid, mida tasub vaatama minna. Ammu pole näinud nii inimlikku ja nukrat komöödiat, mis jutustab südamliku ja groteskse loo meie ajast ja inimestest. “Soome hobune” võiks teatrisse meelitada tõelisi teatrisõpru – nii neid, kes tahavad naerda, kui ka neid, kes tahavad, et naerus oleks iva sees.
