Heidi Pruuli: ETV-s ei tule naistevahetust ega kübaratrikke
Seni on Heidi Pruuli tegelenud ETV muusikaprojektidega – korraldanud Eesti muusikute ja tantsijate osalemist klassika Eurovisioonil, Eesti muusika salvestamist ja esitamist Mezzos, Artes, YLE-s ja teistes välismaa telekanalites, kontserdisarja “ETV Live”, valinud neljapäevaõhtuseid muusikadokumentaalfilme ning juhtinud ETV suurprojekte (laulu- ja tantsupeod, riigipeade visiidid, president Lennart Meri ärasaatmine, vabariigi aastapäeva vastuvõ-tud, paraadid jne).
Tema nägu pole televaatajale tuttav, kuid tõenäoliselt on nimi siiski saadete tiitritest silma jäänud. “Tõsiseid asju võib teha ka esikaanel olemata. Ma pole kunagi eetrisse kippunud, mulle meeldib rohkem asju korraldada ja teisi toetada,” märgib Heidi Pruuli.
Nüüd on tema õlul kogu ETV programm, välja arvatud rahvusringhäälingu ühised teematoimetused (uudised ja sport) ning regionaalsete stuudiote ja korrespondentide töö, mida juhib ERR-i juhatuse liige Hanno Tomberg. Käivad järgmise aasta eelarve läbirääkimised, kõigile ETV toimetustele on vaja leida head juhid. Aasta lõpuni teeb Heidi Pruuli veel ka senist programmitellija tööd. Tavalised tööpäevad kestavad 12–14 tundi (aga ega nad varemgi lühemad polnud). Uue peatoimetaja kätt võib vaataja ETV programmis märgata ehk tuleval kevadel või sügisel, üleöö mingeid muutusi ei tule.
— Mida on teil ETV peatoimetajana voli teha? ETV on ju nüüd ainult üks osa rahvusringhäälingust.
— Kuulumine suuremasse korporatsiooni ei pisenda ETV olulisust ja mõju. Rahvusringhäälingu kuuest kanalist on ETV kõige nähtavam – nii otseses kui ka kaudses mõttes. Loomulikult seab ühisesse organisatsiooni kuulumine nii juhid kui ka tele-ja raadiorahva hoopis uude olukorda. Peame oma tegevusi koordineerima, üksteist ideedega toetama, jõud ühendama – siis oleme üheskoos meediamaastikul tugevamad. Kuidas see täpsemalt toimub ja milliseid tulemusi annab, näitab aeg. Kiirkorras ei toimu midagi.
— Sügishooaja algusest peale on ETV saanud tunda teravat kriitikat. Milline on praegu ETV sisekliima?
— Arvamusi, põhjendatud ja ka pahatahtlikku kriitikat on ETV suunas ikka olnud. Oleme kõigile nähtavad, kõigi omad ja kõigi ühiskonna hädade eest vastutavad – nii vähemalt paistab. Ma ei mäletagi aega, kus ajakirjandus oleks meid toetanud või tunnustanud. Praeguste ambitsioonikate muutuste ajal on avalikkuse teravdatud tähelepanu loomulik. ETV sisekliima on ootusärev, ühinemisega seoses on veel palju vastuseta küsimusi. Me ei pelga kriitikat, kui see on asjakohane, sageli kinnitab see meie oma hinnanguid. Ärapanemisest aga ei saa lasta end rööpast välja lüüa. Meil on oma asi ajada ja see pole ainult ETV siseasi.
— Kas vastavad tõele jutud, et otsuseid teevad juhatuse liikmed Margus Allikmaa ja Hanno Tomberg ning teistel ei lasta eriti kaasa rääkida?
— See on minu arvates rahvajutt. Eks inimesed ikka ise valivad, kas nad on vait või räägivad. Mina küll ei tunne, et mul poleks sõnaõigust või mind kuulda ei võetaks.
— Olete ETV-s töötanud juba 27 aastat. Kui palju on ETV-s veel sama pika töökogemusega inimesi?
— Inimesi, kes on ETV-s töötanud sama kaua või kauemgi, on praeguses koosseisus sadakond. See on suurt lugupidamist vääriv seltskond, kellest igaüks vääriks omaette peatükki ETV ajalooraamatus. Praegusel ajal, kui ametikohti vahetatakse iga mõne aasta möödudes, kus uued tulijad ei seo ega suhesta ennast oma organisatsiooniga kaugemas perspektiivis, on n-ö vanadel olijatel järjepidevuse kandjatena ja kogemuste edasiandjatena täita väga oluline roll. Teisalt peab firma ise oskama oma väärtuslikku kapitali hinnata… Arvan, et mõne varasema lõpuni läbimõtlemata reformiga on inimsuhteid asjata pingestatud. Neid on hiljem olnud raske kokku lappida. Uusi ehitusi tuleks ikka rajada eelnevate kogemuste vundamendile.
— Kas olete oma meeskonna juba kokku saanud ja kes sinna kuuluvad?
— Meeskonda kuuluvad laiemas mõttes kõik, kes on hingelt ja veregrupilt ETV-lased, kes on valmis ühise idee nimel pingutama ega kaota keerulistes olukordades pead, kes usuvad endasse ja firmasse, milles nad töötavad. Kitsam ring, kellega jagan vastutust ehk lähimad mõttekaaslased on Rene Vilbre, Andres Arro, Tiit Kimmel ja Salme Rannu, samuti tulevaste toimetuste juhid: Gerda Kordemets, kes koos Eero Spriidiga asub looma TV-draama toimetust, ühiskonnaelu- ja poliitikasaadete juhina juba ametisse astunud Andres Kuusk, haridus- ja teadussaadete juhiks saav Piret Suurväli, hanketoimetuses Viola Salu ja tõlketoimetust juhtiv Külli Suurevälja ning Mariina Mälk, kes võtab enda hoolde kultuuri- ja muusikasaated. Kogenud tegijate kõrvale on tulemas Anu Välba ja Helen Valkna, kelle ülesandeks on luua ja toimima panna meelelahutustoimetus. Lastesaadete ja elusaadete juhtide leidmiseks alles käivad läbirääkimised.
— Mida näete ETV suurimate tugevuste ja nõrkustena?
— ETV suurim tugevus seisneb siin töötavate inimeste kompetentsuses, professionaalsetes oskustes ja pühendumisvõimes. Enam kui 50-aastases traditsioonis, varem tehtu ja kogetu väärtustamises, muutumisvõi-mes ning soovis teha nüüdis-aegset ja kvaliteetset televisiooni. ETV tugevus on tema usaldusväärsuses – kapitalis, mida on pikka aega kogutud ja mille hoidmisele-kasvatamisele tuleb iga jumala päev mõelda.
ETV nõrkuseks võib pidada organisatsiooni suurusest tingitud kohmakust ja aeglast reageerimist. Mida rohkem on otsustustasandeid, kõikvõimalikke tugi- ja abistruktuure, seda rohkem kulub tähelepanu ja aega protseduurilistele tegevustele ning seda väiksemaks aheneb loominguliste tegijate ruum. Ühes sellega kandub vastutus kusagile “üles” – las nemad seal otsustavad ja ütlevad, mida on vaja teha.
— Mida tahate ETV-s esmalt ära teha?
— Suures “loomingulises laboratooriumis”, nagu üht telekanalit nimetada võib, ei tehta midagi üleöö – järgmiseks nädalaks või järgmiseks kuuks. Praegune programm on kavandatud eelmise hooaja rüpes ja käivitub järk-järgult, uued sarjad otsivad oma nägu – kõik see on järjepidev protsess, milles poleks mõistlik teha järske pöördeid. Terve suve kestnud teadmatus, mis täpselt juhtuma hakkab, kes millisele ametipostile asub jne – eks see anna endast veel mõnda aega tunda. Tahan programmi puudutavate otsuste tegemisse kaasata rohkem loomingulise poole tegijaid – nii toimetuste juhte kui ka muidu ärksaid inimesi, kelle häält praegu ei kuule. Viimaste aastate projektipõhises ja produtsendikeskses teles on suhteliselt palju auru läinud tootmisküsimustele, sisust räägitakse harva ja ka alles siis, kui probleemid ekraanilt vastu vaatavad. Vaja on koolitada saatejuhte, toimetajaid ja reÏissööre, luua foorumeid sisuliseks aruteluks ja analüüsiks, pakkuda rohkem loomingulisi väljakutseid.
— Kas aktsepteerite tõsiasja, et Kanal 2 ja TV3 vaadatavus on parem kui ETV-l ja see jääbki nii? Erakanalite programmivalik põhineb ju eelkõige majanduslikel kriteeriumidel ehk suurel vaadatavusel, kuid avalik-õiguslik televisioon ei saa sellest iialgi lähtuda.
— Nii ongi. Vaatajaarvude põh-jal koostatud edetabelitega võib välist muljet avaldada ja sportlikku hasarti üles kütta, ent mitte teha kaugele ulatuvaid järeldusi. Loomulikult pingutatakse ka ETV-s selle nimel, et saadetel oleks rohkem vaatajaid. Aga me ei saa kõrgema reitingu nimel päevakajasaateid kübaratrikkide ja naistevahetusega asendada või eetriaega lihtsalt laheda lobaga täita. Naaberkanalite hittidega hüsteeriliselt konkureerida püüdes jõuaksime kiiresti ummikusse. Tuleb teha Eestile olulisi asju võimalikult hästi – et mõtlemis- ja otsustusvõimeline osa Eesti inimesi püsiks meiega kontaktis, et ka kitsama suunitlusega saated oma vaatajad üles leiaksid.
Põhjust muretsemiseks oleks siis, kui kommertskanalid hakkaksid hõivama neid territooriume, mida oleme siiani “omaks” pidanud. Kui nad teevad seda taibukalt, siis võib sellest midagi kasulikku õppida. Usun, et ka tõsistel teemadel saab rääkida eluliselt, kaasahaaravalt, mõttevahetusele kutsudes ja vaatajat mitte alahinnates.
— Kuidas loodate televisiooni poolel kasu lõigata ETV ja Eesti Raadio ühendamisest ning kas koostöö juba toimib?
— Koostöö toimus ka enne “ühe katuse alla” koondumist, näiteks suurüritustelt koos ülekandeid tehes. Mitmed inimesed töötavad juba praegu nii teles kui ka raadios. Ühinemine paneb meid üksteisele lähemalt otsa vaatama, aga kiiret üheks tööpereks sulandumist ma ei ennusta. Kui ühte majja kokku kolime, on teine asi. Raadiorahva hulgas on innukaid ja üsna nõudliku maitsega televaatajaid, kelle arvamusi tasub tõsiselt võtta.
— Milliseks kujuneb ETV programmis omatoodangu ja sisse ostetud saadete suhe ning millistele valdkondadele panete kummaski kategoorias peamise rõhu?
— Proportsioonid jäävad üldjoontes samaks, s.t omatoodangu osakaal on 52% ja ostuprogrammi oma 48%. Omasaadete eesliinil on informatiivne programm, sest ERR-ilt oodatakse eeskätt operatiivset ja usaldus-väärset infot nii Eestis kui ka maailmas toimuva kohta. Pean siinkohal silmas mitte ainult uudiseid, vaid ka päevakajalist hommikuprogrammi, poliitika- ja spordisaateid, eri elualade dokumentaalseid käsitlusi. Hankeprogramm pakub tasakaaluks rohkem elamuslikke saateid: meelelahutust, kontserte, mängufilme ja seriaale, dokumentalistikat.
— Selle hooaja alguses lisandus ETV programmi tublisti ühiskondlik-poliitilisi saateid. Kas teie hinnangul on nende osakaal praegu paigas?
— Ühiskonnas toimuvad arengud on viimasel aastakümnel olnud tormilised, nende üle arutlemine on vaimselt tervistav ja seetõttu võib diskussioonisaadete osakaalu suurendamist loogiliseks pidada. Neil on mõtet muidugi siis, kui teemad ja nende käsitluslaad inimesi puudutavad. Ametimeeste pikki üldsõnalisi jutte – millised meetmed on tarvitusele võetud ja milliseid ana-lüüse tehtud jne – ei viitsi inimene tööpäeva õhtul kuulata. Inimene tahaks hoopis kuulda, et midagi on tegelikult juba korda aetud, mõni lubadus täidetud ja elu läheb järjest paremaks. Probleem pole mitte niivõrd ühiskonnasaadete rohkuses, vaid nende kohatises raskepärasuses, ja teisalt tasakaalustavate ajaviitesaadete vähesuses. Heast meelelahutusest on küll tõsine puudus.
— ETV programmis on meelelahutussaateid Hanno Tombergi andmetel vaid alla kolme protsendi. Kas see jääbki nii?
— Kindlasti mitte. Ei oskagi öelda, kuidas see näitaja nii madalaks on kahanenud. Tipptasemel meelelahutus nõuab muidugi märksa suuremat raha, kui ETV on seni välja pannud. Millegi esmatähtsa arvel ei saa naljasaateid teha. Aga küll me varsti midagi välja mõtleme.
— Kui suurt kohta kavandate ETV programmis kultuurile? Kultuurisaated, väärtfilmid, muusika, teleteater jne?
— Kultuurisaateid võiks muidugi rohkem olla, kuigi nende osakaal paistab tegelikust väiksemana – nad lihtsalt asuvad programmi äärealadel ja jäävad seetõttu vajaliku tähelepanuta. Mul on televaatajana endalgi vahel hing täis, kui hea film algab südaöö paiku või väärt kontsert jookseb laupäeva lõuna ajal märkamatult eetrist läbi. Teisalt, kui prime time’is on teistel kanalitel vastas mõni menusaade, läheb vaataja ikka kergema vastupanu teed. Katsetasime terve hooaja süvamuusika kontsertidega laupäeva õhtul seitsmest kaheksani – ja loobusime, sest pärastlõunane aeg andis sama vaatajahulga. Ka siin annab teise kanali avamine rohkem mänguruumi. Ootan seda tõesti pikisilmi! Teine võimalus kultuurile eritähelepanu saada on suurprojektid: “24 tundi Mozartiga”, “Ooperigala” ja “Tosca” ülekanded Vanemuisest, “Teadlaste öö”, “Ülikooli juubel” jne. Neid mäletatakse veel tükk aega hiljemgi.
— Kas ETV vajab uusi tegijaid ja kui jah, siis kust loodate neid leida – osta teistelt üle või ise koolitada?
— Kõigepealt tuleb vaadata, kuidas on meie oma koosseisu inimesed rakendatud. Osa häid tegijaid teenib leivakõrvast naaberkanalitele töötades, millele olude sunnil on vaikselt läbi sõrmede vaadatud. Selge see, et turul nõutud tegijatele tuleb pakkuda kindlust, konkurentsivõimelist palka ja arenguvõi-malusi. Tegelikult peaksime püüdma oma andeid teistelt tagasi osta. Noori tegijaid on meil viimaste aastatega juba palju juurde tulnud, nii et põlvkondade mõistlik tasakaal on täiesti olemas.
Heidi Pruuli
•• Sündinud 4. mail 1954 Viljandis.
•• Lahutatud, tal on kaks last ja üks lapselaps.
•• Õppinud klaverit 1961–1968 Viljandi lastemuusikakoolis ning muusikateooriat 1972–1975 G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja 1975–1980 Tallinna riiklikus konservatooriumis.
•• Läks 1980 tööle Eesti Televisiooni.
•• 1980–1986 muusikatoime-taja
•• 1986–1990 Eesti Telefilmi muusikatoimetaja
•• 1990–1993 ETV muusikasaadete vastutav toimetaja
•• 1993–1994 kultuurisaadete peatoimetaja
•• 1994–1995 kultuuri- ja haridusprogrammi juht
•• 1995–1998 kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
•• 1998–2000 muusikasaadete peatoimetaja ja ETV juhatuse liige
•• 2000–2005 muusikaprogrammi peaprodutsent
•• 2005–2007 programmitellija
•• alates 1. oktoobrist 2007 ETV peatoimetaja
•• Mitmesaja muusikasaate toimetaja ja produtsent televisioonis ning umbes 40 muusikafilmi toimetaja Eesti Telefilmis. Alates 1991 ETV esindaja Rahvusvahelises Muusikakeskuses ja EBU muusikaekspertide grupis.
Võrdõiguslikkus
Mehed ja naised
rahvusringhäälingus
•• Eesti rahvusringhäälingu juhatusse on valitud eranditult mehed: Margus Allikmaa (juhatuse esimees), Hanno Tomberg (programmid), Joel Sarv (finants), Jaak Raie (haldus) ja Urmo Männi (tehnika).
•• Seevastu on kõigi tele- ja raadioprogrammide peatoimetajad naised. Televisiooni poolel Heidi Pruuli (ETV 2 on alles asutamisel), raadio poolel Riina Rõõmus (Vikerraadio), Tiia Teder (Klassikaraadio), Heidy Purga (Raadio 2), Mary Velmet (Raadio 4) ja Maian Kärmas (Raadio Tallinn). Muuseas, Heidi Pruuli ja Tiia Teder on õed.
