Ülikoolid loobuvad tudengite loengusse meelitamisest
Tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp tunnistas Päevaleht Online’ile, et üldiselt on tõestatud, et loengud on kõige väiksema efektiivsusega õppevorme ning peale esimest kursust paljud kohal enam ei käi.
Kübarsepa sõnul katsetavad nad sellel aastal siiski esmakursuslaste peal loenguskäimise kohustust. „Kuna keskkoolist tulles on raske ülikooli rütmile üle minna on esimesel semestril loengutel käimine kohustuslik. Hetkel näitab õppejõudude tagasiside, et tegemist on positiivse muutusega.”
Tartu ülikooli õppeosakonna juhataja Siret Rutiku sõnul puudub õppekorralduseeskirjas lause, mis nõuaks kohalkäimist loengutes ning võimaldaks seetõttu tudengi ülikoolist välja heita.
Nõue kehtis Tartu ülikoolis kuni selle aastani esmakursuslaste osas, keda loenguist puududes oleks võinud eksmatrikuleerida.
„Üldiselt on võimalik, et kui tudeng suudab iseseisvalt omandada materjali ning oskab eksamil tõestada vajaminevate teadmiste olemasolu, saab ta aine läbitud probleemideta,” lisas Rutiku.
Rutiku sõnul pole ühtegi uurimust läbi viidud selle kohta, palju tudengid siis reaalselt loengutes käivad ning seda oleks küllaltki raske ka korraldada.
Jakob Kübarsepa sõnul läheb ühe enam õppejõude Tehnikaülikoolis seetõttu üle e-õppele, kus materjalid ning loengud on üleval internetis.
„Paratamatu on ka see, et mida paremad materjalid on internetis, seda vähem tulevad tudengid loengusse. Kohustuslik on veel vaid seminarides ja praktikumides osalemine, kuid ka siin võib märgata tendentse, kus osa asju on võimalik iseseisvalt kodus teha,” nentis Kübarsepp.
Teisel kursusel Tartu ülikoolis informaatikat õppiv noormees tunnistas näiteks, et enamikes loengutes ei käi ta mitte kunagi kohal.
„Loengud on igavad ning monotoonsed ning üldiselt suudan ma kogu materjali ise endale selgeks teha, ” ütles ta Päevaleht Online’ile. „Informaatikas on palju neid tudengeid, kes ise reaalselt juba antud valdkonnas tegutsevad ja töötavad ning ülikoolis käiakse vaid vajamineva paberi pärast.”
Matemaatikat õppinud tudengineiu sõnul olid loengud samuti nii igavad ja õppejõud kohati täiesti sobimatud õpetama, et tunduvalt lihtsam oli kodus materjali lugeda, mida ka paljud tegid.
„Tänasel päeval on võimalik pea kõik materjalid leida ülikooli õppeinfosüsteemist internetis ning mõningatel puhkudel isegi kodus loenguid vaadata. Kohale tuleb minna vaid kontrolltööde või eksamite jaoks.”
Nõnda ei ole sugugi haruldane vaatepilt, mil õppejõul tuleb loengut pidada pooltühjale auditooriumile, sest enamus tudengeid kohal e ei tule.
Näiteks sotsiaalteaduskond, kus mitmetes ainetes, kus ainele on registreerunud ligi 100 tudengit, käib kohal heal juhul vaid ¼ õpureist. Samuti näiteks esimese aasta üldained, alustades õigusteaduse või majandusteooriaga, mis on kohustuslikud enamusele sotsiaalteaduskonna tudengitele ning kus loengut peaks kuulama 400-500 noort, vihiseb laudade vahel tuul.
Kui ülikoolil ongi põhimõte, et kohal käia pole vaja ning materjali võib ise omandada, vaatab vastu lähitulevik, kus materjali leiab internetist ja oma kursusekaaslasi võib kohata ainult eksamit tegemas ning diplomit kätte samas.
Siret Rutiku sõnul toimub ka loenguid, kus loengusaalid tõesti ei suuda mahutada kõiki kuulajaid.
„Kuna õppejõud suudavad tekitada huvi ning diskussioone ning anda edasi materjali, mida ise ei leiaks, käin ma huviga loengutes kohal,” märkis kehakultuuri õppiv Margaret.” Kohale minnakse õppejõu pärast, mitte seetõttu, et materjali ise ei võiks omandada. Kahjuks on selliseid säravaid õpejõude aga ülikoolis võimalik sõrmede peal ülesse lugeda.”
