2008. aastal on arhitektuur avalik
Arhitektuuriaasta?! Kui eelmist, disainiaastat jäävad linnaruumi meenutama kollased D-kleepsud poodide-galeriide akendel ja deviis “Disain on kõikjal!“, siis arhitektuuri kõikjalolevust ei pea ilmselt üle kordama.
Arhitektuuriaasta algataja on Eesti kunstiakadeemia ning korraldajad ka arhitektide liit ja arhitektuurimuuseum. Aasta sündmustik kulgeb vastavatel institutsioonidel nii ehk naa kavas olnud programmi kohaselt (vt www.arhitektuuriaasta.ee). Loodetavasti õnnestub üritustega ka n-ö siseringist välja murda ja panna avalikku teadvust end ehituskunstiga suhestama – mis ongi ju aasta eesmärk. Sümboolseks raamiks aastale on 90 aasta möödumine nii Eesti Vabariigi sünnist kui ka arhitektuurihariduse algusest.
Kunstiakadeemia suursündmuseks kujuneb kindlasti uue maja arhitektuurivõistluse tulemuste selgumine (tingimusi on välja võetud juba üle 2000!), arhitektide liidu jaoks on tegemist Venezia biennaali aastaga, arhitektuurimuuseum näitab nii värskete võistluste tulemusi (Eesti Pekingi ja Riia saatkond, üleeuroopaline elamuehitus-võistlus EUROPAN jt) kui ka tagasivaateid arhitektuuriajalukku. Von Krahli teatris toimuvad lühikesed, aga löövad “välkloengud“ mittearhitektide esituses.
Euroopas on arhitektuuriaastad olnud rohkem linnavalitsuste imagoloogiline promotsioon – näiteks hiljutine “Rotterdam 2007” tegi panuse arhitektuursetele valgusprojektidele, majade sisemust avavatele linnaekskursioonidele (edukaimad olid kõrghoonete tuurid!), avalikele väitlustele jne.
Tallinn arhitektuuriaastas otseselt ei osale, küll lubas linna peaarhitekt teist vägevat võistlust – linnahalli kõrvale linna uue administratiivhoone ehitamiseks. Kahe aasta eest jooksis linna samalaadne plaan mäletatavasti sohu arhitektide liidu otsustava vastuseisu tõttu, ilmselt ollakse nüüd koostööaltimad.
Arhitektuurikeskus?
Tegelikult on küsimus poliitiliste ja arhitektuursete huvide ühis-osas – linnaruumis. Selle targaks planeerimiseks peaks linnavõim erialainimestega konkreetsemaid töötube ja arutelusid pidama, kui seda on üldsõnalised visioonikonverentsid. Nagu rusikas silmaauku oleks aastasse sobinud ka arhitektuuritriennaal, ent korraldajate sõnul on nende jõud raugenud ja sündmus end ammendanud.
Disainiaasta lõppes rahvusliku disainikeskuse asutamisega. Arhitektide liiduski küpseb soov suunata osa oma tegevusest võimalikku arhitektuurikeskusse. “Arhitektuur on avalik!” kõlab üks aasta deviise.
Arvamus
Ants Juske
kunstitoimetaja
EKA ehk kunagise ERKI omal ajal ehitatud maja paistis juba siis silma “kolearhitektuurina”. Kolleegid on imestanud, et selline maja ehitati õppeasutusele, kus on arhitektuuriteaduskond. Hoolimata sellest, et rektor Ando Keskküla ajal tehti vähemalt korda kunagisi piimasaale meenutav söökla ja rajati võimla asemele korralik raamatukogu, on maja ikka räämas. Uuendusi eeldab ka üha muutunud ümbrus, kuhu on kerkinud kõrghooned, mille taustal mõjub EKA maja inetu kökatsina. Rektor Signe Kivi sõnul on “Eesti kunstiakadeemia füüsiline keskkond Eesti avalik-õiguslikest ülikoolidest kõige halvemas seisukorras. EKA peahoone, kus õppetöö toimub väga kitsastes oludes, on nii tehniliselt kui ka moraalselt vananenud”.
Eesti kunstiakadeemia uue hoone asukoha leidmiseks on kaalutud igasuguseid variante — eelmise rektori Ando Keskküla kinnisidee oli viia kool vabanenud Patarei vangla kompleksi. Pärast pikki otsinguid otsustas EKA nõukogu 31. märtsil 2006 jääda järjepidevuse säilitamise huvides oma senisele asukohale Tartu mnt 1/3. Selle poolt oli ka enamik tudengeid, kes ei tahtnud kesklinnast välja kolida.
Arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Jüri Soolep loodab, et “tulevasest EKA õppehoonest võiks kujuneda Eesti kunstihariduse ja kultuurielu aktiivne süda ning linnaehituslikult atraktiivne keskus”. Senine hoonestus tehakse maatasa, sest sellel pole arhitektuuriajaloolasest dekaani Mart Kalmu sõnul mingit muinsuskaitselist väärtust. Ehitamise ajal hajutatakse õppetöö eri kohtadesse üle linna.
Arhitektuurivõistluse ideekavandeid, mis esitatakse 28. veebruariks, hakkab hindama rahvusvaheline Ïürii, kuhu kuuluvad rektor Signe Kivi, Eesti arhitektide liidu esimees Ülar Mark ja aseesimees Indrek Allmann, EKA emeriitprofessor Veljo Kaasik, professor Mart Kalm, EKA arhitektuuriosakonna dekaan Jüri Soolep, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ning arhitektid Roger Riewe Austriast ja David Zahle Taanist. Varuliikmena arvestatakse Raine Karbiga. Võidutöö avalikustatakse 8. aprillil. Paremate autorite vahel jagatakse 2,4 miljonit krooni, millest esikohavõitja saab ühe miljoni. Teadaolevalt on see suurim Eestis jagatud arhitektuurivõistluse auhinnafond.
