•• Kliima soojenemine on pannud Euroopa Liidu poliitikud, kellele on seda serveeritud kui Maa ajaloos enneolematut, palavikuliselt tegutsema. Selleks püütakse vähendada inimtekkelise süsihappegaasi hulka Euroopas viiendiku võrra.
Süsihappegaas tekib igasuguse tootmise käigus. Näiteks vabaneb juba praegu tuuma-kütuse ettevalmistamisel umbes kolmandik sellest CO2 hulgast, mis tekib soojuselektrijaamades sama energiakoguse saamisel.
Tuuleenergia kasutamisel tuleb arvutada, kui palju eraldub CO2 terase valmistamisel, ning seda, kui palju CO2 paiskavad kasutult õhku kuumas reservis olevad soojuselektrijaamad, mis peavad tuule nõrgenemisel kohe tööle hakkama.
On pakutud soojuselektrijaamades tekkiva süsinikdioksiidi salvestamist ammendatud naftamaardlatesse või merepõhja. See on mõeldav vaid väga võimsate elektrijaamade puhul, ja salvestatav CO2 pääseb õhku kindlasti hoopis varem, kui saabub uus jääaeg.
Tegelik maailma ees seisev probleem on hoopis fossiilkü-tuste varude ammendumine. Nafta, gaas, kivisüsi, põlevkivi... Seetõttu tuleks alati kasutada taastuvaid energiaallikaid, kui see aitab kokku hoida fossiilkütuseid ja teisi taastumatuid maavarasid.
Süsihappegaasikvootide ostmise nõue aitaks kindlasti säästa Eesti põlevkivi.
Arne Hannus, keemiainsener
