Kuhu ja kuidas maandub sportlane

Kui tänapäeva sportlaste elu oleks sama lihtne ja loogiline nagu Vana-Rooma gladiaatoritel – karjääri lõpetab vastasmängija mõõgatorge –, poleks meil ei Allar Levandi suusapoodi, Jüri Tamme veinivalikut ega Kristjan Rahnu väidetavat lõbumaja. Matti Nykäneni plaatidest rääkimata. Mida arvavad tegevsportlased elu võimalikkusest pärast tippsporti?

Mirjam Liimask (24) jookseb. Mis saab siis, kui jooksuraja selged valged triibud asfalttee kulunud teekattemärgistuseks saavad, ta veel ei tea. Esialgu on vaja joosta. “Sport on mu elu,” kõlab tema absoluutne tõde.

Kati Tolmoff (24) ei jookse. Tema mängib sulgpalli – teate küll seda kodanliku tennise kõrgaadlikust sugulast. See aga ei tähenda, et tennisist Kaia Kanepi Kati Tolmoffi vaene sugulane oleks. Ei – sulgpalli mängisid juba vanad egiptlased, tennis mõeldi välja kodanluse kuldajastul 19. sajandil. Tolmoff ei mõtle selle peale, mida ta pärast platsiga hüvastijättu tegema hakkab. Ära käia võib, näiteks peret loomas, kuid tagasitee on esialgu olemas. “Sulgpallis tõustakse enamasti tippu kahekümnendate-kolmekümnendate eluaastate vahetul piiril,” täpsustab ta.

Martin Reim (37) on aastaid jalgpalli taga ajanud. Jooksnud mööda muru, söötnud, löönud peale, löönud palli väravasse. Mõnikord ka väravast mööda. Reim teab, et üks vale liigutus, üks liiga hooletu kukkumine, ning mäng on tema jaoks igavesti läbi. Kui võistkonna arst jalasideme või kargud ära võtab, peab ta ise hakkama saama. Ning murule ei pruugi tal asja enam olla, kuigi hing on sees ja vaim virge. Reim on täheldanud, et kõigi sportlaste tulevikuplaanides musta stenaariumi pole: “Mõni ei mõtle selle peale kuni karjääri lõpuni.”

Metsakalmistu asukas, Liiva-Annuse kostiline Kristjan Palusalu (1908–1987) teab (või teadis) omast kogemusest, et ilma tippspordita on võimalik elada vähemalt nelikümmend üheksa aastat. Kaks kuldmedalit Berliini 1936. aasta olümpiamängudelt polnud küll paha, kuid Hitleri käepigistusest tekkinud karmavõlg läks algul vigastusena inkassaatori ja hiljem riigivastase paragrahvina punaste inkvisiitorite kätte menetlemiseks.

Mirjam Liimask arvab, et jooksurada tema ees ei lõppe lähema viie aasta jooksul. Nii kaua on aega mõelda, kuidas asfaldil, fooride ja autode keerises naelikutega hakkama saada. Lõpuspurdile järgnevad alati aeglustussammud. Noorukese Tolmoffi karjäär on alles ees, tema horisondil terendab sulgpallivõrk, mitte töölaud: “Kui juhtubki paus tulema, loodan ma ikka spordi juurde tagasi tulla.” 

Matti Nykänen (44) joob oma kesämökki’s üheksasaja üheksakümne viienda järve ääres viina. Naine on oma igapäevase keretäie kätte saanud ning hääletab metsateel lähima politseijaoskonna poole. Nykänen otsustas omal ajal tipus olles lahkuda. Paraku selgus, et suusahüppemäe teine külg on püstloodis, ilma hoovõtu- või pidurdusrajata. Ja maandumisplatsi asendab kõmulehe esikaas. Mõnikord kisub vana armastus (mida ei asenda ei Tiina, Pia, Sari ega Mervi) Matti tagasi hüppemäele. Siin on ta omal kohal – äsja Taivalkoskis K-40 mäel peetud veteranide maailmameistrivõistlustel võitis ta lennu pealt 40–44-aastaste vanuseklassis kuldmedali. Aga see pole enam see.

Reimi elukogemus näitab, et haridust tõendavast paberist saab langevarju voltida. Ta on söödu ja otsustava pealelöögi vahel jõudnud käia tehnikaülikoolis ning selle lõpetada.

Reim soovitab koolid pigem ühe soojaga läbi käia. Algkool-põhikool-keskkool-ülikool on kangele spordipurikale piinav nagu teeklaas puhast viina. “Ne uvažaješ, tšto li?” Seda on raske jooksu pealt või palliplatsilt teha, kuid tuleb hiljem kasuks nagu klaasitäis leevendavat tomatimahla. Kuid kui kusagilt kostab võõrkeelne kutse klubi eest mängima tulla, siis peab pooliku klaasi lauale lööma ja minema. Tippsporti tehakse üks kord elus. Kuid kui palju ülikool tema karjäärikõverat sirgeks painutas, Reim tagantjärele hinnata ei oska.

Tolmoff läks tippspordi nimel Taani. Juulis 2002 sai Tartu Kivilinna gümnaasium läbi, lennuk startis augustis. Tartu tüdrukuna peaks ta kunagi tulevikus ka ülikooli jõudma – sisenema sulgpallurina, väljuma füsioterapeudi või kehakultuuriteadlasena. Sport on paksem kui vesi. Mirjam Liimask teab, et aeglustussammud viivad ta tõenäoliselt füsioterapeudi töökabinetti, mille seinal ripub juba Tartu ülikooli diplom tema nimega. Praegugi kipuvad sõbrad-tuttavad helistama: “Mirjam-Mirjam, selline lugu... Anna nõu!”

Kõige pehmem maandumine ükskõik kust, ka spordist, on perefirma: paps võtab aastatega musklid välja treeninud poja või tütre oma firmasse tööle. Algul kaste tõstma ja hiljem, pensioniea lähenedes, määratakse järeltulija juba uueks tegevjuhiks. Peale mind tulgu või pankrot. Paraku ei toimi kõigi endiste sportlaste pered Cosa Nostra (Itaalia maffia – toim) mudeli järgi ja endine sportlane peab ise endaga hakkama saama.

Sotsiaalne kapitalism

Reim on aastate jooksul platsi peal ja selle kõrval kohtunud paljude huvitavate inimestega. Nimetame seda nähtust sotsiaalseks kapitalismiks. “On soodus äri alustada, kui on head sidemed sportlaseajast,” sõnastab Reim pauksonliku aksioomi ja täpsustab, et oleneb inimeste omadustest – kõik ei sobi äri tegema. Tolmoff tunneb, et esimesed sotsiaalse kapitali osakud on juba sˇeifis seemneks olemas: “Olen leidnud eri riikidest väga palju sõpru, kes on huvitatud minust kui treenerist.”

Treener on see mees või naine, kelle abiga saab rüblikust Lembitu Kuuse lemmik ehk tulevikulootus ja siis võib-olla tippsportlane. Reimiga jooksevad juba platsil kaasa noored, kes iga tema liigutust jälgivad ning õpetussõnu kuulavad. Äriregistri keeles on selle nähtuse nimi Martin Reimi jalgpallikool. “Lõin oma jalgpallikooli, et arendada noori mängijaid oma nägemuse järgi,” sõnab Reim. Ta täpsustab, et kõik sportlased ei taha treeneriks saada, selleks peab olema soont. Õige treener ongi üks suur soon – spordisoon. Liimaskil seda soont ei ole. Kas sportlane võib selleks mutanteeruda? Reim: “Seda ei tea ka mina, kui hästi ma suudan – olen treenerina noor ja värske. Teadmisi on, aga kuidas neid rakendada?”

Tolmoffile tundub, et veelgi kaugemal silmapiiril, teisel pool sulgpallivõrku terendab üks suur maja. “Kati Tolmoffi sulgpalliklubi” teatab kiri ukse kohal. Võib-olla on tegemist fatamorgaanaga? Neiu ise nii arvama ei kipu: “Miks mitte anda sulkafännidele oma kogemusi ja oskusi edasi?”

Äri, poliitika, treeneripõli või vangla?

•• Kui vaadata atleetide eluteed, jäävad peale spordi silma kolm peamist valikut – äri, poliitika või treeneritöö. Ning osa on halva äri või jõu kuritarvitamise tõttu ka kohtu ette sattunud. Kusjuures ükski neist valikuist ei välista ka teisi.

Ärisse on läinud

•• Jahilaskur Urmas Saaliste

•• Jalgpallur Marek Lemsalu

•• Jalgpallur Sergei Hohlov-Simson

•• Jalgrattur Aavo Pikkuus

•• Jalgrattur Oleg Ljadov

•• Jalgrattur Riho Suun

•• Judoka Aleksei Budõlin

•• Judoka Indrek Pertelson

•• Kahevõistleja Ago Markvardt

•• Kahevõistleja Allar Levandi

•• Korvpallur Aivar Kuusmaa

•• Korvpallur Tiit Sokk

•• Korvpallur Aleksei Tammiste

•• Korvpallur Ivar Siimar

•• Korvpallur Margus Metstak

•• Korvpallur Rauno Pehka

•• Korvpallur Anti Kalle

•• Korvpallur Guido Kundla

•• Korvpallur Tõnu Soodla

•• Korvpallur Erkki Suurorg

•• Kuulitõukaja Margus Tammaru

•• Kõrgushüppaja Marko Turban

•• Kümnevõistleja Erki Nool

•• Laskur Inna Rose

•• Motosportlane Hanno Velt

•• Motosportlane Toomas Napa

•• Murdmaasuusataja Elmo Kassin

•• Murdmaasuusataja Pavo Raudsepp

•• Murdmaasuusataja Silja Suija

•• Odaviskaja Andrus Värnik

•• Odaviskaja Donald-Aik Sild

•• Odaviskaja Marek Kaleta

•• Purjelaudur Kaijo Kuusing

•• Purjetaja Aare Kööp

•• Purjetaja Krista Kruuv

•• Purjetaja Toomas Tõniste

•• Purjetaja Tõnu Tõniste

•• Rallisõitja Ants Kulgevee

•• Rallisõitja Margus Murakas

•• Rallisõitja Markko Märtin

•• Rallisõitja Toomas Kreek

•• Rallisõitja Urmo Aava

•• Sööstlaskuja Aare Tamme

•• Teivashüppaja Rein Sokk

•• Tennisist Helen Laupa

•• Tõstja Jaan Talts

•• Ujuja Indrek Sei

•• Vasaraheitja Jüri Tamm

•• Vasaraheitja Neinar Seli

Poliitikasse on läinud

•• Korvpallur Jaak Salumets

•• Kümnevõistleja Erki Nool

•• Odaviskaja Toomas Savi

•• Purjetaja Krista Kruuv

•• Purjetaja Toomas Tõniste

•• Trekisõitja Erika Salumäe

•• Vasaraheitja Jüri Tamm

•• Vasaraheitja Neinar Seli

Treeneriks on läinud ja/või omanimelise spordikooli asutanud

•• Iluuisutaja Anna Levandi

•• Iluvõimleja Janika Mölder

•• Jalgpallur Andres Oper

•• Jalgpallur Marko Kristal

•• Jalgpallur Martin Reim

•• Kettaheitja Eha Rünne

•• Korvpallur Aivar Kuusmaa

•• Korvpallur Aivo Erkmaa

•• Korvpallur Tiit Sokk

•• Käsipallur Ain Pinnonen

•• Käsipallur Riho-Bruno Bramanis

•• Kümnevõistleja Aivo Normak

•• Kümnevõistleja Erki Nool

•• Laskesuusataja Hillar Zahkna

•• Murdmaasuusataja Jaak Mae

•• Tennisist Rene Busch

•• Tennisist Toomas Leius

•• Ujuja Indrek Sei

•• Võrkpallur Avo Keel

Muid ametivalikuid

•• Kergejõustiklane Anu Kaljurand – Eesti olümpiakomitee ametnik

•• Kergejõustiklane Marek Helinurm – politseinik

•• Kergejõustiklane Virge Naeris – psühholoog

•• Kiiruisutaja Ants Antson – Tallinna linnavalitsuse ametnik

•• Korvpallur Rauno Pehka – korvpalliliidu ametnik ja meelelahutaja

•• Korvpallur Valdo Lips – jurist

•• Laskesuusataja Kaija Parve – töötukassa spetsialist

•• Motosportlane Luule Tull – kalur

•• Murdmaasuusataja Piret Niglas – piirivalvur

•• Murdmaasuusataja Raul Olle – suusaliidu ametnik

•• Odaviskaja Monika Aava – politseinik

•• Rannavõrkpallur Kaarel Kais – jurist

•• Ujuja Aldo Suurväli – majandusanalüütik

Seadusega pahuksisse läinud

•• Jalgpallur Nikita Andrejev – peksmine

•• Laskesuusataja Urmas Kaldvee – narkoäri

•• Maadleja Raoul Pajuviidik – narkootikumide ja laskemoona ebaseaduslik omamine

•• Motosportlane Arvo Laksberg – narkoäri

•• Motosportlane Jürgen Jakk – narkoäri

•• Rallisõitja Vello Õunpuu – salakaubavedu

•• Tennisist Toomas Leius – abikaasa mõrv

•• Võrkpallur Kaido Kreen – vargused

•• Võrkpallurid Avo Keel, Parri Kruuda ja Rein Link – vägivallatsemine