Peep Lassmann lõpetas 1966. aastal klaveri erialal Tallinna muusikakeskkooli ja 1971. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi. Järgnesid auhinnad mitmelt pianistide võistluselt ning õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris kuulsa pianisti Emil Gilelsi juures. Pärast seda asus Lassmann tööle EMTA klaveriõppejõuna ja on jäänud selle õppeasutusega seotuks tänini. 1987. aastal sai temast klaverikateedri juhataja, 1991. aasta prorektor ning alates 1992. aastast on ta töötanud rektorina.
Lassmanni kunagised otsekohesed ütlemised süvamuusika äristamise ja Eesti interpreetide vähese väärtustamise vastu on kahtlemata süvendanud muljet temast kui kindla käe ja sirge seljaga liidrist. Samal ajal kiidavad kolleegid ka tema paindlikkust, vastuvõtlikkust ja hoolivust. Küllap just nende iseloomuomaduste ühenduse tõttu valiti ta eelmisel aastal (jällegi ainsa kandidaadina) veel üheks ametiajaks tagasi. Ei saa mööda minna sellestki, et just Lassmanni juhtimise ajal on kool saanud endale tänapäevase, sisuliselt esimese oma maja ning on Euroopa kõrgkoolide eeskujul nüüdisajastanud oma õppekava. Käesoleva ametiaja lõpuks on Lassmann akadeemia eesotsas olnud juba 20 aastat. Üks ametiaeg veel, ja veerand sajandit ongi täis.
Saavutuste loetelu sellega aga ei lõpe. Lassmannil on olnud palju nimekaid õpilasi ning ta on juhendanud meistrikursusi vähemalt seitsmes välisriigis, osalenud mitme rahvusvahelise pianistide võistluse žüriis ja seisnud mitme muusikaühingu eesotsas või ka asutamise juures. Nimetagem näiteks klaveriõpetajate ühingut, Eesti muusikanõukogu, Eesti interpreetide liitu, Euroopa muusikakõrgkoolide liitu ja rahvusooperi Estonia nõukogu. Kontserdireisid on teda viinud 28-sse Euroopa, Aasia ja Ameerika riiki. Esitanud-salvestanud on ta palju klaverikontserte, tegutsenud ka klaverisaatja ja ansamblistina. Eriti hinnatakse Lassmanni kui Messiaeni loomingu tõlgendajat, näiteks on ta tema ülikeeruka klaveritsükli “Catalogue d’Oiseaux” (“Lindude kataloog”) esmaesitaja Eestis.
Sellega seoses tuleks mainida ornitoloogiahuvi, sest kuigi Lassmann on pühendunud muusikale, on ta tuntud ka kirgliku linnuvaatlejana, kes on vaadelnud linde kõigis maailmajagudes ja näinud oma silmaga ära üle 1000 liigi sulelisi. Kahtlemata nõuab seegi hobi palju kannatlikkust ja visadust. Tundub üsna loogiline, et 2003. aastal valiti Peep Lassmann Eesti ornitoloogiaühingu nõukogu esimeheks.
Last but not least – kindlasti võib üheks Peep Lassmanni suursaavutuseks nimetada, et ta on andnud meile veel ühe suurepärase ja lootustandva pianisti – Sten Lassmanni.
Tähtpäeva tähistatakse juubelikontserdiga 18. märtsil kell 19 Tartu ülikooli aulas ning 19. märtsil kell 19 Estonia kontserdisaalis. Ettekandele tulevad Lepo Sumera ja Ferenc Liszti teosed ning esiettekandes saab kuulda Tõnu Kõrvitsa, Timo Steineri ja Toivo Tulevi loomingut, mis pühendatud Lassmannile.
