ROY STRIDER: Pekingi olümpia on kuritegelik üritus
Peamiselt ansambli Vennaskond liikmetest koosnev rockbänd, mille liige on ka allakirjutanu, The Flowers Of Romance on palutud peaesinejaks 15.-25. mail toimuvatel Tiibeti Olümpiamängudel.
Tiibeti Olümpia pole mitte ainult Tiibeti olukorrale tähelepanu juhtiv, vaid minu jaoks kogu Hiina ebardlikule süsteemile vastanduv sümbol. Hea meelega esinen seal ja see on vähim, mida teha saan (mis ei tähenda, et ma midagi muud veel lisaks ei ürita ette võtta).
Poliitikat ja olümpiamänge ei tohiks kindlasti segada omavahel, kuid see segamine on juba aegu tagasi ära tehtud. Täna on fakt, et olümpiamängud on eelkõige meelelahutusäri ning riikide mainekujundusprogrammi oluline osa.
Kui Olümpia Harta väärtustab universaalseid, inimlikke väärtusi ja mängude korraldajamaa on üks juhtivamaid inimõiguste ja universaalsete väärtuste jalge alla tallajaid ning vägistajaid, siis öelge mulle, mis on valesti läinud? Kõik on valesti läinud.
Tundub, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on sama korruptiivne ja "seotud" organ nagu näiteks Hiina kohalikud võimud, tänu kellele saavad tiibetlased valedokumentide abil oma õuduseks muudetud kodumaalt „varvast visata“.
Pekingi olüpiamängud on ainus võimalus Hiinale survet avaldada, ja seda saaks kõige paremini teha olümpiamänge boikoteerides.
Eesti poliitikute reaktsioon on olnud mingi udune pomin, eks oleks ka üllatav, kui see kuidagi teisiti välja kukuks.
Mida saaks Eesti ära teha? Esitada Hiinale nõudmisi ja jälgida Hiina-poolsete lubaduste täitmist. Toetada Tiibetit ning minna vajadusel välja Hiinaga diplomaatiliste sidemete katkestamiseni ja Hiina kaupade boikoteerimiseni.
Igal riigil peab olema oma uhkus ja sotsiaalne närv, mingi õiglustunne. Praegu ostetakse raha eest poest Hiina plastmassi valatud surma, nälga ja piinamist.
Kõik teavad, et Dalai Laama on külastanud taasiseseisvunud Eestit kaks korda, kummalgi korral pole ühe Hiina poliitikat ajav valitsus julgenud teda vastu võtta. See on viletsus, mitte valitsus!
