MARGUS ALLIKMAA: Rahvusringhääling, loomulikult!
Lähikuudel selgub, kuidas sellesse ministeeriumis suhtutakse ja kas rahvusringhäälingu tegevust rahastatakse nii, nagu arengukavas on kirjeldatud, või läheb kuidagi teisiti.
Nelja-aastase perioodi märkimisväärne eelarvekasv on seotud teise telekanali avamisega. Ühtlasi on see ainus eesmärk, mille saavutamine ei sõltu ainult rahvusringhäälingust. Selle täitmise eelduse loob poliitiline otsus.
ETV teise kanali avamisel on väga suur tähtsus nii rahvusringhäälingu edasise arengu kui ka digitaaltelevisioonile ülemineku seisukohalt. Eestikeelseid kommertshuvist lähtuvaid teleprogramme on varsti juba kuus, lisaks arvukalt tõlgitud programme ja kümmekond venekeelsele vaatajale suunatud kanalit. ETV kui avalikku mõtteruumi kujundava ja tasakaalustava meediakanali mõju säilitamiseks on teise kanali avamine ääretult oluline.
Kahe kanali tugevus
Teise kanali avamise tulemusel paraneb ka esimese kanali programm, sest saatepäev muutub ühtlasemaks. Praegu tuleb avalik-õiguslikud eesmärgid täita ühes kanalis. Erinevad huvigrupid, alustades näiteks lastest, lõpetades spordihuvilistega, nõuavad oma. Saateaega, kuhu kõiki huvitav programm peaks ära mahtuma, on vaid viis-kuus tundi päevas. Lisaks soovivad väga paljud näha uudiseid, ilmateadet, mõnda ühiskondlikult olulist debatti, tihti ka meelelahutust.
Kõik oluline ei mahu ühte programmi ära, või kui, siis väga ebaloogiliselt. Vaid üks näide: kui teised kanalid hakkavad õhtul kell seitse vaatajaid koguma, näitab ETV venekeelseid uudiseid ja kaotab nii viimsegi eesti keelt kõneleva vaataja. Kuid avaliku teenuse huvides on vaja anda infot nii eesti kui ka vene keeles.
Kahe programmi puhul saaks venekeelne vaatajaskond teiselt kanalilt uudiseid vaadata näiteks õhtul kell viis ja kell üheksa. Filmid ja kultuurisaated jaotuksid kahe kanali vahel, nende algusaeg sobiks ka tavapärase elurütmiga inimesele. Siiani on ETV seda olulist osa programmist alustanud õhtul kell 10 või veelgi hiljem.
Arengukava annab ülevaate ka rahvusringhäälingu poolt pakutava avaliku teenuse olemuse ja arengute kohta ning pakub välja selle teenuse hindamise meetodi.
Tihti kipub olema nii, et avaliku teenuse väärtus selgub alles siis, kui keegi tahab seda teenust tasuliseks muuta, vähendada või likvideerida. Kui avalik teenus toimib, on kõigile tasuta kättesaadav ja kvaliteetne, leidub alati rahulolematuid, kes arvavad teadvat kümmet põhjust, miks pakutav teenus on küündimatu, mõttetult kallis või kasutu. Retooriline mõttearendus: “Kas sellist maksumaksja arvel tehtud jama on vaja?”, on paratamatus. Pole olemas ühtegi avalikku teenust, mis rahuldaks kõiki. Asja-osalistena peame enesestmõistetavaks, et avalik-õigusliku ringhäälingu roll järjest arenevas meediaruumis kasvab. Paradoksaalselt võib selline mõtteviis ohtlikuks osutuda – hakkame arvama, et ilma meieta jääb elu Eestis seisma. Me ise võime ju nõnda arvata, ühiskond aga ei pruugi seda mõtteviisi jagada. Seega peab avalikõiguslik ringhääling oma vajalikkust igal hetkel tõestama ja põhjendama. See ei ole vaid Eestile omane nähtus, tõestamise vajadus on universaalne ja kehtib kõikjal Euroopas. Selline suhtumine hoiab tegijatel vaimu värske ja lubab ühiskonnal alati hinnata avalikõiguslike programmide kvaliteeti. Kuid siin sooviksin rõhutada, et on oluline vaadata programmi tervikuna ja programme kogumis. Kõik avalikõiguslikud programmid, nii raadio kui ka teleprogrammid, moodustavad terviku, sellisena tuleks neid ka hinnata. See on lihtne, kuid oluline mõte, mida oleme arengukavas esile toonud.
Üks olulisemaid rahvusringhäälingu rolle on uudiste sõltumatu, operatiivne ja mitmekülgne vahendamine. Kuid lisaks tuleb uudiseid vahendada selliselt, et rahvuslik inforuum areneks ja oleks kaitstud nii väliste inforünnakute kui ka sisemise ühekülgsuse ja pealiskaudsuse eest. Kultuuriuudistega juba alustasime. Nende maht peaks tulevikus kasvama. Kaugel ei ole aeg, kui alustame iseseisva majandusuudiste blokiga.
Uued väliskorrespondendid
Ka piirid laienevad. Aastaid on räägitud vajadusest saata tele- ja raadiokorrespondente Moskvasse, nüüd tundub, et lõpuks see teostub. Lähis-Idast kuuleme uudiseid regulaarselt, kuid selle kohta, mis toimub naaberriigis Soomes, kahjuks pealiskaudselt. Loomulikult on enesetaputerroristide ohvrid, tänavail sõitvad tankid ja rahuläbirääkimised olulised teemad, aga kas rahulikku arengut, hoolivat elukorraldust ja stabiilset poliitikat kajastav uudis ei pretendeeri samuti sellele positsioonile? Uudisel on alati ka utilitaarne väärtus, otsustagu tarbija ise, millise eelkirjeldatud uudise väärtus on suurem. Oleme otsustanud järgmisel aastal lähetada alalise korrespondendi Soome ning ülejärgmisel aastal Euroopasse veel ühe – kas Berliini või Brüsselisse, on praegu veel lahtine.
Uudistest rääkimine ei selgita piisavalt, kuidas rahvusringhääling eristub ülejäänud elektroonilisest meediast, mis tema rolli eriliseks teeb. Arengukavas rõhutame, et muu hulgas on selleks teadmiste jagamine ja silmaringi avardamine. See eeldab elukestvat õpet väärtustavaid saateid, nende järjepidevat tootmist ja hankimist. Peamisteks sõnumiteks neis saadetes on innovatsioon ja loovus, milleta ei arene organisatsioon ega ühiskond, ei edene majandus. Need saated ei ole oma Ïanri tõttu kunagi liialt populaarsed olnud, aga ilma nendeta oleks rahvusringhäälingu vajalikkus rünnatav. Loodus-, teadus- ja haridussaated on meie programmides vajalikud, toodame ja vahendame neid hea meelega.
Paljude jaoks on põhiseaduses sõnastatud kultuuri kestmise nõue läbi aegade olnud üks ilus lausemoodustis, ei enamat. Rahvusringhäälingul on aga väga selged eesmärgid: kunsti- ja kultuurisündmuste katkematu vahendamine, kultuuriinfo ja elamuste pakkumine.
Lisaks sellele võtame kohustuse salvestada kultuuri väärtuslikumat osa ja säilitada seda arhiivis. Laulupeo kontserti oleks ilmselt nii mõnigi kommertskanal valmis üle kandma, aga Tobiase “Joonase lähetamise” või Tüüri “Wallenbergi” salvestamist ja eetris näitamist neilt nõuda ei saa. Seda teeb rahvusringhääling.
Ülalnimetatu sisaldas põgusaid viiteid rahvusringhäälingu arengukavas leiduvatele mõtetele. Kogu tekstiga on võimalik tutvuda Eesti rahvusringhäälingu kodulehel www.err.ee.
