Karm võitlus Euroopa Eldorado eest – kellele kuulub Rumeenia kuld?
Tänapäeval meenutab kaevandusala vanatehnika surnuaeda, millele mängivad taustamuusikat lagunevad elamud, endised tootmishooned, hoburakendid ja reostatud keskkond. Kurb tõsiasi – kohalike näppude vahelt on kullapuru vaid läbi libisenud.
Viimased kaevandused suleti piirkonnas Euroopa Liiduga ühinemise eel 2006. aastal, kuid endiselt peitub pisikese mägiküla ümbruses maapinnas üle 300 tonni kulda ja viis korda enam hõbedat. Nüüd soovib kaevandamist alustada Kanada päritolu kompanii Gabriel Resources Ltd, ent oodatav suur kasum ja varasem hooletu käitumine loodusega on pannud liikuma mittetulundusühingute, keskkonnakaitsjate ja valitsusliikmete võrgustiku, kes loobivad piirkonda suuremahulisi investeeringuid tegevatele välismaalastele igal võimalusel kaikaid kodaratesse.
Miks peaks Rumeenia andma oma kulla võõrastele? See on küsimus, millele peab suutma põhjendatult vastata 1997. aastal piirkonnas esimesed geoloogilised uuringud sooritanud Kanada kompanii. “Hoolimata asjaolust, et tegemist on maailma ühe stabiilsema “valuutaga”, ei tohi unustada, et kuld on samal ajal lihtsalt metall, mis on kõrgelt hinnatud paljudes tööstusharudes,” arutleb Gabrieli kompanii administratiivkoordinaator Marius Todor. Tema sõnul tegelevad kaevandamisega üle maailma peamiselt eraettevõtted, tuues endaga kaasa oskusteadmisi ja suuremahulisi investeeringuid.
Tsüaniidiprotsessile keeld
Kuid paralleele võib tõmmata ka varasemate kogemustega. 2004. aastal erastas Rumeenia nafta- ja gaasiväljad Austria kompanii OMV. Ülemaailmse kontserni ja Rumeenia valitsuse vahelise lepingu täpseid tingimusi pole siiani avalikustatud ning kohalik press on kritiseerinud asja-olu, et välisfirma võib maavarasid kurnata lõputult ja tõsta omavoliliselt maagaasi hinda. Kui 2007. aastal peeti Soomet kõige vähem korrumpeerunud riigiks ja Eesti oli worldaudit. org-i koostatud tabelis 23. kohal, siis Rumeenia asetus edukamate Aafrika mandri esindajate Ghana ja Senegali vahel 54. kohale.
Rosia Montana kullakompaniist omab 80 protsenti Gabriel Resources Ltd, 19,3 protsenti kuulub valitsusele ning pisikest osa jagavad kolm kohalikku ettevõtet. Mägikülas töötava infokeskuse väitel, mida rahastab George Sorose fond, on mitu endist kohalikku ametnikku või nende pereliiget nüüd Gabrieli palgal.
Seaduse järgi on Rumeenia valitsusel esmaõigus toodetava kulla ostmiseks, kuid projektivastane lobitöö nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel on Gabrieli hoogu pidurdanud. Kulla ja hõbeda eraldamiseks maagist on väidetavalt ainuke võimalus tsüaniidiprotsess, mis ühtlasi vabastab hulga mürgiseid raskemetalle. Varasem hooletu jääkide käitlemine on põhjustanud reostuse, mille tulemusel oranži värvi kokteili meenutav jõgi kubiseb tsingist, kaadmiumist ja arseenist. Kuigi EL-i norme järgides on tsüaniidipõhine meetod endiselt lubatud, ringleb selle kemikaaliga maagi töötlemise keeldu taotlev seadus Rumeenia valitsuse eri tasandite vahel. Todori sõnul lõpetaks kahe rahvasaadiku veetav seadusemuudatus tsüaniidi kasutamise vaid kaevandamisel ja lubaks selle tarbimist teistes tööstusharudes. “On ilmselge, et nad tahavad projekti lihtsalt ära keelata,” ütleb Todor, kelle sõnul ei nõustu projekti vastu võitlevad poliitikud ja aktivistid kompaniiga dialoogi pidama. Uusim seadusalgatus kuulutaks Rosia Montana piirkonna arheoloogiliseks kaitsealaks, mis lõpetaks igasuguse majandustegevuse.
Huvitava stsenaariumi järgi, mille käis mullu septembri algul Bukarestis peetud kõnes välja Gabriel Resources Ltd president Alan R. Hill, võtab pärast Kanada kompanii kõrvaldamist koha üle Ungari firma, mis lubab kaevandada ilma tsüaniidi kasutamata.
Muide, esialgu kontrollib rahvuslike liberaalide juhitavas kaheparteilises vähemusvalitsuses keskkonnaministeeriumi Rumeenias elavaid ungarlasi esindav erakond. Hilissügisel valitakse Rumeenias uus parlament ja värsked tuuled valitsuskoridorides võivad tuua muutusi.
Rosia Montanas kontorit omav, kuid väidetavalt pealinnast ja Cluj-Napocast juhitav mittetulundusühing Alburnus Maior ning selle ruumidest kiviviske kaugusel asuv Sorose fondi infokeskus soovivad arendada piirkonnas põllumajandust ja turismi, säästa inimesi sundkolimisest, säilitada linnakese ajaloolise arhitektuuri ning vältida uut reostuslainet. “Inimesi, kes ei taha lahkuda, ei saa sundida,” teatab Sorose fondi infokeskuse koordinaator Sorin Jurca, kes kavatseb maaviljeluse arendamise tarbeks kutsuda loenguid pidama välismaised spetsialistid. Jurca plaanides on koht veel
EL-i rahaga loodaval põllumajandusmuuseumil, ning kuna ajaloolist linnakest ümbritsevates mägedes on endiselt peidus kulda, oleks just see nipp, millega turiste ligi meelitada. Mehe sõnul on infokeskuse eesmärk pakkuda huvilistele korrektset ja kallutamata informatsiooni ning lisaks nõustatakse inimesi, kes ei taha oma kodusid hüljata.
900 majapidamist kolitakse
“Niisuguse projekti arendamise puhul tuleb esimese asjana tõestada juurdepääsu maaomandile,” sõnab Todor. Kaevanduste, infrastruktuuri ja kõrvalrajatiste loomiseks peab Gabriel 16 külaga 1258 hektari suurusel maa-alal omandama umbes 900 eravalduses olevat kinnistut. Praegu kuulub juba 78 protsenti neist täielikult või optsioonina kompaniile ja ülejäänutega käivad tihedad läbirääkimised. Gabrieli kohalolekut on näha igal sammul, olgu selleks siis välisfirma värvides koolilaste seljakotid või üle tänava ulatuv kompanii logoga plagu.
Projekti juba üle 350 miljoni USA dollari investeerinud ettevõte rajab inimestele, kelle kodud jäävad pealetungivatele kaevandustele ette, Rosia Montana külast kolme kilomeetri kaugusele uue asula ja enam kui 65 000 elanikuga Alba Iulia linna valmib ümberasujatele peagi uus linnaosa. Rosia Montana ajaloolise kesklinna taastamiseks näeb eelarve ette 25 miljonit USA dollarit, kuid veel suuremad summad on kavas panustada reostuse vähendamisse ja ennetamisse.
Todori hinnangul on mõeldamatu, et rikutud keskkonnaga tegeleks keegi, kelle seljatagust ei toeta suuremahuline majandustegevus. Projekti käivitumisel esimese asjana ehitatava kullatöötlustehasega kaasneb veepuhastusjaam, kus osaliselt tööstuslikul eesmärgil kasutust leidev oranÏ Rosia jõe vesi töödeldakse euronormide järgi ning lastakse seejärel tagasi looduslikku sängi.
6600 uut töökohta
Kulla ja hõbeda tootmise käigus eralduvate raskemetallide jaoks rajatakse hoidla, mille tamm peab vastu kaheksapallisele maavärinale ja mägedest tulevale maksimaalsele tulvaveele. Uhkete plaanide teostamiseks on vaja ülitäpset ja kõiki kohalikke eripärasid hõlmavat ehitus-protsessi, sest inimestel on endiselt meeles 2000. aasta jaanuaris Põhja-Rumeenias Baia Mare kullakaevandusest alguse saanud katastroof. Seal purunes jääkide säilitamiseks mõeldud kehva konstruktsiooniga hoidla tamm ja kinnitamata andmete järgi jõudis kohaliku jõkke üle 100 tonni tsüaniidi, mis Doonau kaudu Musta mereni voolates jättis oma jälje Rumeenia, Ungari, Serbia ja Bulgaaria veekogudele. Suurimaks Ida- ja Kesk-Euroopat tabanud keskkonnakatastroofiks peale Tšernobõli peetav Baia Mare õnnetus kõrvaldas joogiveena kasutatavatest jõgedest ja nende ümbrusest iga viimasegi kala ja sulelise.
·ampanja jalutab käsikäes riskiga – projekti käivitumisel leiaks tööpuuduses vaevlevas piirkonnas Gabrieli kompanii väitel ainuüksi kaevandustes teenistust 600 inimest, millele lisanduks veel 6000 toetavat ametikohta. Praegu lahkuvad seal keskkooli lõpetanud noored suurematesse linnadesse ega pea tagasitulekuplaane.
Rosia Montanast 14 kilomeetri kaugusel asuvast 6000 elanikuga Abrudist pärit ja praegu 300 000 asukaga Cluj-Napocas kommunikatsiooni ja avalike suhteid õppiva Alexandru Romulus Lazari sõnul vajaks tema endine kodukoht muudatuste nimel hädasti investeeringuid. “Minu tagasitulek oleks rumalus, sest võimalused Abrudis on piiratud ja Cluj avab minu arvates palju enam aknaid,” räägib Lazar. Tema hinnangul on kohalike teadmised ja oskused kullakaevandamisest 50 aasta jagu ajast maas ning valitsuse abil hoolega jälgituna oleks Gabrieli projekt igati teretulnud.
Ka Rosia Montanas elava 15-aastase kooliõpilase Magda Boboaca arvates pole kullakompanii plaanid saatanast. “Bine! Inimesed leiaksid tööd ja keskkonna olukord enam hullemaks minna ei saa,” lausub ta. Boboaca sõnul pooldab 95 protsenti kohalikest elanikest projekti, sest pärast kaevanduste sulgemist on töötus väga kõrge, kindel sissetulek on tema väitel vaid vähestel opositsionääridel, olgu selleks siis kauplus või välisfondidest toetust saav MTÜ.
Kui pikaajaliseks, ohutuks või ohtlikuks, tulusaks või tulutuks kujuneb juba üle kümne aasta tagasi alustatud Rosia Montana kullaprojekt kohalikule kogukonnale, on raske ennustada. Tootmine, sulgemine ning sellele järgnev tasandamisperiood võivad aega võtta üle 50 aasta. “Kulda ei ole vaja panna kenasse karpi, kulda on vaja ainult toota ning see müüb ennast ise,” vaatab Todor lootusrikkalt tulevikku.
Rosia Montana
Kokku neli kaevandust
140 kilomeetrit käike
•• Ümbruskonna maapinnas leidub ligikaudu 315 tonni kulda ja 1500 tonni hõbedat.
•• Tonnis maagis on 1,45 grammi kulda ja 7 grammi hõbedat.
•• Projekti järgi võetakse kasutusele neli avatud kaevandust, millest kaks on varem samal kombel rakendust leidnud ja kaks rajatakse varasemate maa-aluste kaevanduste asukohale.
•• Kogu piirkonnas on üle 140 kilomeetri maa-aluseid kaevanduskäike.
