Jaansoni ja Endreksoni kahvatu avastart paneb ärevalt küsima: Mis on lahti?
Viiv hiljem, kui paarisaerulise kahepaadi medalitaotlejad saabusid Shunyi olümpiakanali veeres ajakirjanike piiramisrõngasse, rollid ei muutunud: 42-aastasel Jaansonil oli endiselt tegu, et püsti püsida, samal ajal kui temast 13 aastat noorem Endrekson seisis vankumatult jalgel nagu Hiina müür ning suutis naljagi visata.
“Las küsimärgid jäävad teile,” ütles kuuendat korda olümpial võistlev Jaanson teda piiranud usutlejaile. “Meie Tõnuga tegeleme ratsionaalsete asjadega – nüüd ei jää muud üle, kui välja puhata ja järgmiseks sõiduks korralikult ära taastuda.”
Põhiline ülesanne – poolfinaalipääsme kindlustamise – sai Jaansonil ja Endreksonil eelsõidu kolmanda kohaga siiski täidetud. Ärevaid küsimusi tekitas aga just igiliikur Jaansoni raske olek. Kas vanameister suudab Hiinamaa rasketes oludes üles leida järjekordse nooruse ja loodetud värskuse, et murda koos Endreksoniga ülehomsest poolfinaalist laupäevasesse A-finaali ning seal medali pärast heidelda?
Varu ei jäänud
“Eelsõidus varu ei jäänud, sest mina kukkusin ära – 600 m enne finišit jalgu enam ei tundnud,” nentis Jaanson 2000 m distantsi läbimise järel. “Kuigi töö sai poolfinaali pääsemisega tehtud, möödus pingutus planeerimatult raskelt. Seetõttu pudenesimegi sõidu viimasel kolmandiku alguses liidrikohalt teiseks ning lõpuks koguni kolmandaks, kuigi väga tahtnuks võita.”
35 soojakraadi ja 78-protsendine õhuniiskus tekitasid tunde, nagu võistelduks äsja kütte pandud saunas. “Arvatavasti ei suutnud ma kohaneda just õhuniiskusega,” arutles sõidu lõpetamise järel jääkotiga vaevatud lihaseid kosutanud Jaanson. “Distantsi teist poolt alustades tundsin sissehingataval õhul mingit ebameeldivat maitset – just kui väävelfosforiidi maitset,” lisas ta muigamisi.
Olümpia avaetteaste eel Shunyi kanalil treenides polnud Jaanson ja Endrekson end võistlustempos kuus ja pool minutit järjepanu piitsutanud, nagu laupäeval tuli teha. “Mingit õpetust esimene start otseselt ei andnud,” arutles Jaanson. “Läksime seda võtma sissesõiduna, paraku saabus raskustunne ootamatult vara. Õnneks käis maadejagamine kogu aeg kolme paadi vahel ning juba 800 m enne lõppu polnud edasipääsus enam kahtlust.”
Endrekson, kes võitles kurnatusega näiteks pronksmedali toonud mulluse MM-i otsustavas faasis, leidis, et noorem organism lubas niisket palavust eessõudjast Jaansonist paremini kannatada. Aga manitses kohe: ärgu kiibitsejad hakaku teda seetõttu veel supermeheks pidama!
“Paarkümmend tõmmet jaksanuks veel kuidagi hambad ristis ära kannatada, ei enamat,” selgitas Endrekson pealtnäha võltsivõitu tagasihoidlikkusega, sest mehe naerul suu ei reetnud küll jõuvarude täielikku lõppemist.
Kui paadikaaslase särts hakkab kustuma nagu Jaansonil üleeile, pole Endreksoni sõnul enam midagi võimalik päästa. “Püüdes teise mehe äravajumise korral meeleheitlikult muudatusi tegema hakata, laguneb sõidurütm täielikult ära,” selgitas ta.
Ka sloveenid viletsad
Sõidu esimese poole eestlaste kannul läbinud Suurbritannia ja Horvaatia liuglesid lõpuks mööda, aga mitte püüdmatusse kaugusesse. “Nähes silmanurgast, et Horvaatia jõuab meie kõrvale, ei hakanud Jüri vist reageerimagi,” meenutas Endrekson. “See on mõistetav – Hiinas tuleb end hoida, siin pole ju Euroopa kliima.” Endrekson pidas 500 ja 1000 meetri kohal liidrina trooninud Eesti paatkonna stardikiirendust õnnestunuks. Samuti sõidutehnikat, mis ei lagunenud. “Ainus ootamatus oli tõesti vaid see, et meil nii vara raskeks läks,” kinnitas temagi.
Eestlaste kahvatu ja ärevust külvanud esinemise kõrval tekitas hulga küsimärke valitsevate maailmameistrite Iztok Copi ja Luka Sˇpiki avastart – sloveenid lõpetasid oma eelsõidu samuti kolmandana, Austraalia ning Prantsusmaa paatkonnast ligi 18 sekundit hiljem. Poolfinaal peaks andma vastuse, kas tiitlivõistlustel erinevates paadiklassides 15 medalit teeninud 36-aastast Copi vaevavad samuti kohanemisraskused harjumatu Aasia kliimaga nagu Jaansonitki.
“Kui Jüri punnitas distantsi viimasel neljandikul raskustega võideldes kuidagi lõpuni, siis Cop jättis oma sõidu üldse katki,” võrdles treener Tatjana Jaanson. “Olümpia on olümpia, siin võib kõike juhtuda.”
