•• Eelarveprognoosi esitamine nominaalina 91,5 miljardit krooni on mõttetu nii vormilt kui ka sisult. Esmalt seetõttu, et matemaatiliselt on siin komajärgne arv kas väga kahtlane või mõttetu, sest majanduslikud prognoosid on põhimõtteliselt ligikaudsed. Näiteks antud juhul võiks vea ülempiiriks hinnata vähemasti +/– 2 miljardit.
Sisult seetõttu, et arv 91,5 ei ütle midagi selle kohta, kui palju on sinna summasse luhvti ehk inflatsiooni sisse topitud. Moodsa majandusteaduse kohaselt peavad administratiiv-üksused omalt poolt avalikustama alati nii inflatsiooni oodatava kujunemise prognoosi kui ka selle aluseks oleva inflatsiooni reguleerimise ehk ametliku sihitamise prognoosi.
Samuti on oluline taibata, et eelarvekulude kärbete probleem on teisalt eelarvelaekumiste suurendamise, nt eeskätt ette-võtte tulumaksuseaduse aukude ning ebakohtade lappimise probleem.
See, et juba aastaid ja aastaid on meie administratiivsete prognoosijate inflatsiooniennustused märgist kaugele allapoole läinud, näitab, et viga ei seisne vist mitte ainult parto-kraatlikus lakeerimises, vaid ka oskamatuses. Oskamatuse juures tuleks meeles pidada, et inflatsiooni puhul jäävad tihti arvestamata nn teise laine ehk kaudsed mõjud: näiteks elektri hinna tõstmine mõjutab hinnaindeksit nii otseselt kui ka kaudselt, seda teiste kaupade hindade tõstmise kaudu jne.
Moodsa majandusteaduse järgi aitavat poliitvassimise vastu kõige paremini kompuutrist vaba käe piibli peal hoidmine. Piisavat ka kümnest käsust.
Ülo Ennuste
