Vahva nimi sel Venno Laulul – sobib igati muusikaga seotud inimesele. Ja muusikaga on mees seotud mitme põlvkonna kaudu. Klaverivabrikandist poeg Indrek on pianist, Venno Laulu isa Jakob, Saaremaa Pidula kooli juhataja, oli muusikamees ja suur ühiskonnaelu edendaja. Nagu näha, pole ka poeg käbist kaugele kukkunud.
Üks olulisemaid Venno Laulu firmamärke on 1971. aastal loodud kuulus RAM-i poistekoor, mida ta juhatas 30 aastat enne Hirvo Survat ja koori nimetuse muutmist. Tolle aja laulupoisid ei mäleta dirigenti mitte ainult kui laulude õpetajat, vaid ka kui stagnaaja õpetaja Lauri, kes kujundas poistes inimlikku mõtlemist ja käitumist.
Kõik tööd-tegemised said tehtud samal ajal – poistekoor, õpetamine konservatooriumis, seejärel kümme aastat rektoritööd. Laul oligi see, kes võttis üles uue muusikaakadeemiamaja ehitamise mõte ja käivitas projekti. Ei ole see mees istunud käed rüpes. Ja kuidas saakski – dirigendi käed liiguvad ju kogu aeg! Laulu eluloosse mahub dirigeerimist ohtralt – keskkooli muusikaõpetaja ja Estonia koormeistri ametis, Eesti kooriühingu esimehena, üldlaulupidude korraldajana ja kooride üldjuhina. Peale selle osalemine üle maailma festivalide koorižüriides, töö loomingulistes liitudes, linnavolikogus ja palju muud. Kuulda on olnud ka tema aktiivsest ühiskondlikust hoiakust. Ajalehes kirjutati, kuidas Venno Laul sekkus ühe Kadriorus peetud näituse avamise muusikamüra vaigistamisesse. Vaikusega on ta harjunud – tema teine kodu on Vilsandil, kus ta pesitseb juba üle 30 aasta.
Aktiivset vaimu edaspidisekski!
Liivi Šein
