JAAK ALLIK: Kas jätkuks sallivust?

Ees­ti ko­da­ni­kest li­gi­kau­du 18 prot­sen­ti on muu­la­sed, kes on soo­ri­ta­nud nii kee­le- kui ka ko­da­kond­su­sek­sa­mi. Sel­le­ga on nad näi­da­nud soo­vi ol­la Ees­ti­le lo­jaal­sed.

Mil­le­ga se­le­ta­me aga täies­ti muu­las­te­va­bu va­lit­sus­koos­sei­se ja par­la­men­ti (kui mõned kes­k-e­ra­kond­li­kud liikmed väl­ja ar­va­ta)? Või vaa­da­kem meie mi­nis­tee­riu­mi­de ja rii­gia­me­ti­te per­so­naa­liat – kui te mit­me­sa­ja amet­ni­ku hul­gas leia­te üle kol­me mit­te-ees­ti ni­me, siis on te­ge­mist rah­vus­li­kult vä­ga­gi ava­tud amet­kon­na­ga.

Ava­lik tee­nis­tus (kui ala­ma ast­me po­lit­sei­ni­kud väl­ja ar­va­ta) on mit­te-eest­las­test kaas­ko­da­ni­ke suh­tes su­le­tum kui omaaeg­sed lii­du­te­ha­sed eest­las­te jaoks. Ka ema­keel­se kõrg­ha­ri­du­se võima­lu­sed on muu­las­te jaoks vaid ta­su­lis­tes era­koo­li­des. Mee­nu­ta­gem, mil­li­ne ki­sa läks lah­ti seo­ses täies­ti süütu ja ees­ti­meel­sust kas­va­ta­va Ka­ta­rii­na kol­ledÏi ava­mi­se­ga Tal­lin­na üli­koo­lis. Ise­gi Ve­ne Teat­rit mää­ra­ti juh­ti­ma eest­la­sed!

Po­le siis ime, et uu­rin­gu­te and­meil soo­vib­ki 80 prot­sen­ti ve­ne rah­vu­sest noo­ri oma sünni­maalt lah­ku­da. Lu­ba­da en­da­le lään­de mi­ne­kut saab neist vaid väi­ke osa. Ve­ne­maal ei oo­ta neid kee­gi ja nii jää­vad nad siia. Mõnest­ki neist ku­ju­neb jul­ge-ole­ku­risk ning baas ku­ri­te­ge­vu­se­le ja vih­ka­mi­se­le. Ve­ne ha­rit­las­kon­na esin­da­jad saa­vad ees­ti­keel­ses  aja­kir­jan­du­ses sõna vaid siis, kui käib min­gi pronk­siöö tao­li­ne pauk või kui kõnel­dak­se in­teg­rat­sioo­nist. Aga võib-ol­la on neil aru­kaid (mis siis, et teist­su­gu­seid) mõtteid ka Ees­ti rii­giee­lar­ve, ha­ri­dussüstee­mi või sot­siaal­tee­nus­te koh­ta? Nad ela­vad ju meie­ga koos ja mak­sa­vad mak­se, os­ka­vad ees­ti keelt. Miks me ole­me su­ru­nud nad vaid ve­ne­keel­ses­se kesk­kon­da, te­le­vi­sioo­ni mõttes siis Pervõi Bal­tiis­ki Ka­na­li (PBK) ja Or­sen­ti nišši?

Kellele ja mis eesmärgil?

Ed­ward Lu­ca­se jõuli­ne toe­tus idee­le luua Ees­tis ve­ne­keel­ne te­le­ka­nal („Aeg män­gi­da ve­ne kaar­di­le”, EPL 27.10) võib sel­le aas­taid vin­du­nud plaa­ni ehk tõsi­seltvõeta­vu­se ta­se­me­le tõsta. Egas mui­du oleks tol­le idee veen­du­nud vas­ta­ne Kaa­rel Ta­rand ko­he võit­lus­se tor­ma­nud („Ke­da need uu­di­sed hu­vi­ta­vad” EPL 28.10).

On ju Lu­cas „uue külma sõja” kuu­lu­ta­jaks, kel­le ees­ti­meel­su­ses po­le ol­nud põhjust ka­hel­da. Te­ma et­te­pa­nek ha­ka­ta Ees­tis trans­lee­ri­ma RTVi prog­ram­mi, mil­le va­he­le pai­gu­tuk­sid Ees­tis val­mis­ta­tud ve­ne­keel­sed kva­li­teet­saa­ted, kor­dab PBK mu­de­lit, kus trans­lee­ri­tak­se (Ve­ne rii­gi ra­ha eest?) Ve­ne Esi­mest ka­na­lit koos Ees­ti ja Lä­ti  „o­ma­too­dan­gu­ga”.  

Kui sel­li­ne et­te­pa­nek võiks saa­vu­ta­da ju­rii­di­li­se ja fi­nant­si­li­se eluõigu­se, oleks see suu­repä­ra­ne ja leiaks kind­las­ti jäl­gi­mist nii ees­ti- kui ka ve­ne­keel­se vaa­ta­jas­kon­na aru­ka­ma osa hul­gas. On ju RTVi üleilm­se­le ve­ne ko­gu­kon­na­le mõel­dud kva­li­teet­seid uu­dis­te- ja pub­lit­sis­ti­ka­saa­teid too­tev te­le­jaam, mil­le stuu­diod asu­vad New Yor­gis, Tel Avi­vis ja Mosk­vas ning kus ei rää­gi­ta su­gu­gi ai­nult ve­ne as­just. Ve­ne­maal po­le see ka­nal kee­la­tud, Mosk­va stuu­dios esi­ne­vad pal­jud ve­ne ühis­kon­na­te­ge­la­sed, kuid nä­ha saab se­da seal vaid in­ter­ne­ti kau­du.

„Õiged” uudised – asjatu idee

Pa­ra­ku po­le Ees­tis siia­ni sel­gust, mis eesmär­gil ja kel­le jaoks me ko­ha­lik­ku ve­ne­keel­set ka­na­lit va­ja­me (kui va­ja­me). Ot­su­sest ve­ne­keel­se­te saa­de­te mah­tu suu­ren­da­da tea­tas hil­ju­ti ka rah­vus­ringhää­ling, võttes ve­ne­keel­se „Ak­tuaal­se kaa­me­ra” ju­hi­ks töö­le aru­ka  ja võime­ka Jev­ge­nia Ga­ranÏa. Kuid ik­ka­gi: kel­le­le ja mis eesmär­gil?

Kui pi­da­da sil­mas eesmär­ki too­ta liht­salt ve­ne­keel­seid „õigei­d” uu­di­seid ja saa­teid, mis pa­nek­sid ve­ne vaa­ta­ja pa­re­mi­ni suh­tu­ma Ees­ti va­lit­sus­se, siis nõus­tun Kaa­rel Ta­ran­di­ga, kes peab sel­list eesmär­ki naiiv­seks ja as­ja­tuks. Pea­le­gi on pal­jud meie „õige­d” uu­di­sed nii ten­dents­li­kud, et pa­ne­vad ka ees­ti vaa­ta­ja­te aru­ka­ma osa mu­jalt maail­mast li­sa ot­si­ma.

Kõige si­su­li­se­ma vas­tu­se sel­le­le küsi­mu­se­le an­dis mi­nu ar­va­tes Alo Lõhmus („Eet­ris on ve­ne­la­ne”, Pos­ti­mees 26.04), kes lei­dis, et Ve­ne te­le­ka­na­li­te­ga mit­te ku­na­gi kon­ku­ree­ri­da suut­va ETV2  ase­mel oleks tark võtta tu­le­vas­se ETV2-te ee­lis­ta­tult töö­le va­balt ees­ti keelt kõne­le­vad muu­la­sed, et te­ha sel­lest ees­ti kee­les ees­ti­maa­las­te­le kõne­lev, kuid muu­las­te vaa­te­nur­ka esin­dav te­le­ka­nal.

Suletud uks ja mäss laeval

Suu­rim prob­leem muu­las­te­ga po­le see, et me suu­da­me nei­le lii­ga vä­he Ees­ti pro­pa­gan­dat pä­he va­la­da  ja seepä­rast on nad Mosk­va mõju all, vaid see, et nen­de sei­su­koh­ti, mõtteid ja ar­va­musi ei soo­vi kee­gi ar­ves­ta­da. Just sel­lest te­kib võõran­du­mi­ne ja just siin lõpeb in­teg­rat­sioon.

Pronk­siöö suu­rim vi­ga oli see, et jõhk­ralt ei sõide­tud üle mit­te üks­nes muu­las­te tun­ne­test, vaid ka nen­de lo­jaal­se­ma osa ar­va­mus­test ja et­te­pa­ne­ku­test. Jah, pea­mi­nis­ter näi­tas, kes on ma­jas pe­re­mees, ja tõstis oma rei­tin­gu het­keks kõrge­le, kuid kel­le­na siis tei­sed siin­sed asu­kad end tund­ma pea­vad?

Kas me ta­ha­me end omas ko­dus ümb­rit­se­da ko­da­kond­se­te ja küla­lis­te­ga või hoo­pis su­las­te ning moo­na­ka­te­ga? Ko­da­kond­se­te, ja ise­gi küla­lis­te­ga,  iga­ta­hes nii ei käi­tu­ta.

Jah, mõned võivad ju lei­da, et te­ge­mist on kut­su­ma­ta küla­lis­te­ga, kel­le­le õigus­ta­tult ust näi­da­ti. Kuid see uks on iga­ve­seks kin­ni. Ning sel­le ase­mel et mõist­li­kult käi­tu­da (na­gu soo­vi­tab Ed­ward Lu­cas), me rel­vas­ta­me end, sest kar­da­me väl­jast toe­ta­tud „mäs­su lae­va­l”. Ve­ne­keel­set te­le­ka­na­lit on Ees­tis va­ja sel­leks, et te­ki­ta­da ve­ne ha­rit­las­kon­na ene­se-a­val­du­se ja kas­vu­la­va koht. Ja ka koht, kus ees­ti ja ve­ne ha­rit­la­sed saak­sid võrd-väär­selt oma­va­hel su­hel­da (ees­ti­keel­sed ka­na­lid se­da ju ei või-mal­da, ise­gi Reet Oja ja Alek­sandr Tšaplõgi­ni kaks­keel­ne ühis­saa­de „U­ne­tu­s” lõpe­ta­ti). Sel­le ka­na­li saa­ted võivad Ees­ti elu kri­ti­see­ri­da, sest ol­la va­lit­sus­meel­ne po­le meie ve­ne ha­rit­las­kon­nal prae­gu küll põhjust.  

Vaid sel ju­hul võib see ka­nal saa­vu­ta­da au­to­ri­tee­di. Siis ha­ka­tak­se lõpuks kuu­la­ma ja tõsi­selt võtma ka sealt tu­le­vaid uu­di­seid ja si­se­po­lii­ti­li­si analüüse. Ham­baid ki­ris­ta­des sal­li­me näi­teks soo­me aja­kir­ja­ni­ku Sa­mi Lo­ti­la või Ed­ward Lu­ca­se sei­su­koh­ti, mis Ees­ti elu mõnin­gaid külgi vä­ga­gi te­ra­valt kri­ti­see­ri­vad. Aga kui sa­ma ar­va­tak­se ve­ne kee­les, siis näe­me sel­les ko­he Krem­li kätt.

Kas me ole­me val­mis to­le­ree­ri­ma se­da, et rii­gi ra­ha­ga te­gut­sev ka­nal võib ol­la opo­sit­sioo­ni­li­ne – mit­te rii­gi­vas­ta­ne, vaid just opo­sit­sioo­ni­li­ne –, na­gu olid sot­siaal­de­mok­raa­did ja isa­maa­liit­la­sed ning prae­gu on kes­ke­ra­kond­la­sed ja ro­he­li­sed? Kaht­len sel­les.

Au­tor oli aas­ta­tel 2003–2007 ringhää­lin­gunõuko­gu asee­si­mees.

Varem samal teemal:

Iris Pettai „Eestivenelased: kadunud usaldus”, EPL 30.10

Sergei Ivanov „Viienda kolonni ehitamine”, EPL 4.11