•• Heiki Suurkasel on vaid osaliselt õigus, et integratsioon on raisatud raha (EPL 5.11.), sest eiratakse olukorda, mis oleks tekkinud, kui integratsiooniga ei oleks tegeldud. Võttes 1992. aasta veebruaris vastu kodakondsusseaduse, võttis Eesti riik endale ka vastutuse riskide eest, mis on seotud nende isikute legaliseerimisega, kes ei ole veel sulandunud eestlaskonda. Integratsioon on üks nende riskide maandamise viise. Kui lähtuda raha raiskamise loogikast, siis muutuvad küsitavaks ka kaitsekulutused, sest Eesti ei ole ju viimasel ajal sõdu pidanud. Kaitsekulutusi tehakse aga mitte sõja pidamiseks, vaid selle vältimiseks.
Integratsioon taotleb samuti mitte muulaste muutmist eestlasteks, vaid nende sulandumist eestlaskonda sellisel määral, et nad ei tunduks enam muulastena, piiramata nende õigust säilitada oma rahvuslikud, kultuurilised, usulised ja muud eelistused. See on pikaajaline protsess ning raha kulub selle toetamiseks palju, kuid mittetoetamine läheks kunagi maksma kindlasti rohkem.
Väidetakse ka, et ETV kavatseb hakata tootma venekeelseid propagandasaateid. Miks niimoodi arvatakse, on arusaamatu, sest pigem tulevad sealt „Foorumi” ja „Vabariigi kodanike” sarnased saated, mida keegi vist propagandaks tembeldada ei raatsi. Sarnaseid saateid tehakse ammusest ajast Raadio 4-s, kuid õhtuti inimesed ei kuula raadiot, vaid vaatavad telerit. Täies mahus ETV Venemaa kanalitega muidugi konkureerida ei suuda, kuid üksikud nišid on võimalik leida ka telemaastikul. Oma väiksuse tõttu on ju kogu Eesti üks niširiik ja mõnes nišis läheb meil päris hästi. Viimased arengud viitavad sellele, et üheks selliseks nišiks võib saada ka integratsioon.
Ain Toots
