KEN-MARTI VAHER: Puutumatute aeg Eestis hakkab läbi saama
Suurkorruptsioon on Eestis üsna uus mõiste, kuna selle avastamine sõltub riigi korralikust panusest ja sellega puutuvad kokku vähesed. Meenub kultusfilm „Lõuad”, kus inimesed ei tahtnud pikalt uskuda juttu kiskjahaist, kuid kui see kord hetkeks veepinnale tõusis, oli ehmatus suur ja arvamustes segadust palju. Korruptsioon mõjub rahakoti kaudu peaaegu igale inimesele, kuigi enamik meist ei ole kunagi maksnud ega saanud altkäemaksu. Iga maksumaksja maksab aga osaga oma maksudest kinni ka korruptsiooni. Sest riigivargus ei toimu millegi muu kui riigi vara ja riigieelarve arvel. Seega, mida rohkem korruptsiooni, seda rohkem läheb kogutavatest maksudest tühja ja riigi alustalad saavad kahjustatud.
Suurkorruptsioon on organiseeritud ja varjatud olemusega. Skeemid mõeldakse välja ekspertide (juristid, maksunõustajad, lobistid) abiga, seoste varjamiseks hõlmatakse pikemaid ajavahemikke ja suurt raha liigutatakse osavalt. Skeemide ulatust teavad vaid üksikud organisaatorid, sest iga teadja suurendab vahelejäämise ohtu. Korruptant erineb tavakriminaalist, sest suudab paremini hinnata oma tegudega kaasnevaid riske. Seega on talle oluline, kas ta saab tegutseda karistamatult või on vahelejäämise võimalus suur ja tagajärjed karmid. Viimati öeldu puhul ta pigem loobub oma üritusest, mistõttu on riigi suutlikkusel korruptsioonikuritegusid avastada suur vältiv mõju.
Korruptsioonikuriteod on varjatud, sest sellest ei jää maha ohvrit, kes pöörduks oma õiguste kaitseks politsei poole. Mõlemad osapooled on huvitatud tegude peitmisest. Enamgi veel, suurkorruptantidel on vahendeid, et avaldada survet nii meediale, avalikkusele kui ka õiguskaitseorganitele.
Varastatakse suuri summasid, et siis kulutada osa saagist süütuse tõestamiseks ja toimepandu seadustamiseks. Selline „privileeg” on vaid vähestel kriminaalidel. Varjatud iseloomu ja raske rahaga ostetud skeemitamise tõttu näib suurkorruptsiooni kohta tõendite kogumine lootusetu kunsttükina. Kuid keegi ei ootagi mustkunsti, vaid riigilt piisavat tähelepanu ja raha korruptsioonivastasesse võitlusse. Ning eel-kõige ajusid, kes ületavad skeemimeistrite nutikuse ja takistavad õigusrikkujatel puhta jalaga pääsemast. Need ajud peavad teadma, milliste tehniliste vahenditega tõendeid koguda ja kuidas hankida väärtuslikku infot vargusskeemi siseringist. Korruptsiooniküti ametikoht prokuratuuris ja politseis peab olema üks hinnatumaid ning täidetud säravamate peadega. Endiselt tuleb suurendada nii uurimis- kui ka süüdistusressurssi, et skeemitajaid ohjeldada.
Kurikuulsad maadevahetustehingud on ilmekaim näide, mille kaitsepolitsei ja prokuratuur on tõsiselt ette võtnud. Suurkorruptsiooni saab üldjuhul tõestada reaalajas ja näib, et maadevahetusskandaaliga suutsid kriminaalasutused ühte jalga käia. Erinevalt Keila-Joa suvilaskandaalist, kus kohtukõlblikke tõendeid oli tagantjärele võimatu hankida. Või endise Kalevi maja enampakkumiseta üürimisest siseministeeriumile. Viimsi või Keila endiste vallajuhtide sahkerdamine ülimagusate kruntidega on siiani JOKK, sest aastaid ei uurinud korruptsiooni omavalitsustes mitte keegi.
Suuremad linnad luubi all
Kriminaalasjad Narvas, Pärnus ja nüüd Tallinnas näitavad, et nii Eesti kui ka välismaa ekspertide jutud omavalitsuste korruptiivsusest on tõesed. Narva linnavolinik Aleksandr Moissejevi „niiditõmbamisest” on räägitud aastaid. Vahele jäi too aga lihtlabase ümbriku pakkumisega, sest oli harjunud oma puutumatu staatusega. Näib, et ka Pärnus ja Tallinnas on mõned tippametnikud arvanud sama ja leidnud endale kergelt „mängupartnerid” erasektorist.
Suurlinnade kõige korruptsioonialtimad valdkonnad on ehitus, teed ja planeerimistegevus, sest seal peituvad suured rahad ning otsuste ja kulutuste tegemist on raske kontrollida. Tallinna praegust võimu häirib läbipaistvus aga sedavõrd, et riigikohtusse otsustati kaevata 2005. aastal raskelt saavutatud seadusemuudatus riigikontrolli õiguse kohta kontrollida omavalitsusi. Kuid olenemata nimetatud juhtumite lõppemisest annab riik tugevat signaali, et puutumatute aeg hakkab Eestis läbi saama.