Aja­kir­jan­dus ja opo­sit­sioon nõud­sid ühel hää­lel mi­nist­ri ta­ga­sias­tu­mist. Koa­lit­sioo­ni­part­ne­rid vih­ja­sid ta­ga­si­kut­su­mi­se­le. Vaid Re­for­mi-era­kond oo­tas. Oo­tas vä­ga liht­sal põhju­sel. Iga kriis kao­tab te­ra­vust. Krii­si esi­me­se­le täis­pi­ka­le nä­da­la­le järg­nev es­masp­äev ot­sus­tab, kas pa­ha­meel ko­gub tuu­re ja muu­tub et­tejää­jaid pu­rus­ta­vaks la­vii­niks või käib su­si­nal ma­ha.

Kriis jät­kub ta­va­li­selt siis, kui kõik as­jast hu­vi­ta­tud na­gu üks mees tee­mat päe­va­kor­ral hoia­vad. Tä­he­le­pa­nu kil­lus­tu­des ei õnnes­tu pin­get enam taas­ta­da. Just nii läks puu­de­ga ini­mes­te­le toe­tus­te maks­mi­se­ga. Usun, et re­for­mie­ra­kond­la­sed rõõmus­ta­sid, nä­hes Kes­ke­ra­kon­na koa­lit­sioo­ni pa­remjõudu­sid kri­ti­see­ri­vaid pla­ka­teid. Mis võiks ol­la tu­le alt pää­se­mi­seks veel pa­rem kui rünnak mi­nist­ri ase­mel ter­ve era­kon­na, veel enam, ka­he era­kon­na vas­tu? Sel­le­ga on sihtmärk muu­tu­nud, üksi­ku ase­mel rää­gi­tak­se üldi­sest. Kõik saa­vad aru, kui aja­le­hes kir­ju­ta­tak­se, et mi­nis­ter ei hoo­li­nud IT-osa­kon­na hoia­tu­sest ja sea­dis ini­me­sed ras­kes­se olu­kor­da. Pal­ju kee­ru­li­sem on mõis­ta, kui­das just ora­vad ja IRL on ma­jan­du­se vus­si kee­ra­nud.

Nüüd võib Kes­ke­ra­kond ta­ga­sias­tu­mi­se ja um­bu­sal­da­mi­se trum­mi lüüa, kuid rong on läi­nud. Pla­ka­ti­kam­paa­nia pääs­tis Ma­ret Ma­ri­puu po­lii­ti­ku­karjää­ri, prae­gu­ne on vaid när­vi­de rik­ku­mi­ne. Kui nüüd Re­for­mie­ra­kond peaks­ki mi­nist­ri ta­ga­si kut­su­ma, saab ta min­na sir­ge sel­ja­ga: prob­lee­mid on la­hen­da­tud, ini­me­sed ra­ha kät­te saa­nud, mi­tut amet­nik­ku on ka­ris­ta­tud ja üld­se, era­kon­nad tülit­se­vad ju­ba teis­tel tee­ma­del.