Kosovo esimene sünnipäev: riik on ebakindlalt ja lõhenenult olemas
Kosovol on lipp, hümn, sõjavägi ja luureteenistuski, kuid ei ole oma raha ja kui keegi Kosovosse helistab, siis tuleb suunanumbriks valida Serbia kood nagu endisele Serbia piirkonnale kohane.
Need pole aga peamised probleemid esimest sünnipäeva tähistavas riigis, mille iseseisvust on tunnustanud enam kui poolsada maad, sealhulgas USA ja enamik EL-i. Ligi pool tööealisest elanikkonnast on tööta ja elab allpool vaesuspiiri. Selleks piiriks on 1,5 eurot päevas, kusjuures Euroopa ühisraha ongi Kosovo ühepoolselt kasutusele võetud valuuta. Keskmine palk ulatub ligikaudu 220 euroni, kuid kuna suur hulk inimesi töötab „mustalt”, ei pruugi need andmed olla kuigi täpsed.
ÜRO-sse pole asja
Põhiprobleem on siiski see, et riik on jagunenud albaanlaste ja serblaste vahel ning habras stabiilsus rahvussuhetes püsib ilmselt vaid tänu tuhandetele välismaa sõduritele nende vahel. Niisugust üsna lahutatud elu on Kosovo kaks miljonit albaanlast ja 120 000 serblast elanud 1999. aastast saadik, mil NATO õhurünnakud sundisid mässuliste iseseisvuslastega võidelnud Serbia vägesid provintsist lahkuma ja viisid selle ÜRO valitsemise alla. ÜRO-sse pole Kosovo Venemaa, Serbia ja ilmselt ka Hiina vastuseisu tõttu pääsenudki ja kui üldse pääseb, siis vähemasti sealsete serblaste meelest ilma nende asualata.
„Minu jaoks ei saa Kosovost kunagi riiki, see jääb alati Serbia osaks,” ütles aastapäeva eel Miroslav Janicijevic, noor serblane, kelle mõtteid ja tundeid Reutersi korrespondent Mitrovicas uuris. Mitrovica on serblaste ja albaanlaste vahel lõhenenud linn, kus ühed elavad Ibari jõe ühel ja teised teisel kaldal. „Ega ma ei tunne end siin serblaste keskel turvaliselt,” nentis Riza Dushi, albaanlasest pensionär, kes elab serblaste linnaosas, mille üle Pristina valitsusel pole mingit kontrolli. See väljendub muu hulgas selleski, et Mitrovica serblaste poolel pole autodel numbrimärkegi.
Kuid välismaa sõdurite turvatuna ja abimiljonite toel on Kosovo siiski riigile omase atribuutika paika saanud. Põhiseadusele, lipule, hümnile ja passile järgnes selle aasta algul ka Kosovo julgeolekujõudude moodustamine, mille isikkoosseis peaks kasvama 2500 sõjaväelaseni. Kosovo on suutnud avada 18 saatkonda ja üheksa konsulaaresindust ning võib juba tänavu saada Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga liikmeks.
Belgradi võim: tähtsusetu päev
•• Belgradi jaoks ei ole aastapäeval mingit tähtsust – see tähistab vaid päeva, mil Kosovo „institutsioonid püüdsid eraldada osa meie suveräänsest territooriumist”, seletas Serbia välisminister Vuk Jeremic nädalavahetusel.
•• Samas toonis võttis laupäeval sõna ka Serbia president Boris Tadic. „Serbia jaoks on 17. veebruar kuupäev, mil tehti ebaseaduslikke toiminguid, millega Pristina kuulutas Kosovo ebaseaduslikult nii-öelda riigiks. Aasta hiljem on igaühele selge, et Kosovo ei ole riik,” ütles Tadic. „Me kaitseme edaspidigi kindlalt oma seaduslikke õigusi sellele territooriumile, kasutades legaalseid ja diplomaatilisi vahendeid, mitte aga jõudu. Serbia ei tunnusta kunagi Kosovo iseseisvust,” lisas president.
•• Üks võimalus on kohtust abi otsimine. ÜRO peaassamblee heakskiidul on Serbia pöördunud Haagi rahvusvahelisse kohtusse, paludes hinnata Kosovo lahkulöömise seaduslikkust. Haagi kohus peaks otsuse langetama järgmisel või ülejärgmisel aastal.
