Alles miinus 52 kraadi tähendab Sahhas külmapüha
Mul jääb hing kinni ainuüksi säärasele külmale mõeldes, aga Tomtori lastele ei tähenda selline külm midagi. „Kui kool ära jääb, mängivad nooremad lapsed muidugi õues, kes neid suudab toas kinni hoida,” naerab Tomtori kooli teeneline õpetaja Maria Bojarova. Lapsed tõmbavad salli üle nina ja põskede, mitu paari sooje põdranahast pükse jalga ja taovad õues hokit või mängivad laikadega.
Kolme tuhande elanikuga Tomtori kooli õpetajatetoas rippuva tabeli järgi oli märtsi lõpu seisuga sel aastal koolis kokku 16 külmapüha. Kusjuures jaanuaris oli terve nädal, mil lapsed külma tõttu üldse koolis ei käinud.
Esimene kuni viies klassi ei pea Tomtoris kooli tulema, kui külma on miinus 52. Kui külma on kaks kraadi rohkem, võivad koju jääda ka kuni üheksanda klassi õpilased. 10. ja 11. klassis jäävad tunnid ära, kui külm langeb 56 kraadini.
Üle 50 aasta Tomtoris elanud eveen Tatjana Baiševa räägib, et lasteaia kohta külmapühad ei kehti, sest vanemad peavad tööl käima ka kõige kangema külmaga ja lapsed tuleb ju kuhugi hoida viia. Niisiis pakivad vanemad tited nagu kompsud kokku ja viivad lasteaeda.
Selle aasta jaanuaris oli Tomtoris 65 kraadi külma. „Ega me siis toas ei istunud, sest tööd on vaja ikka teha, raha peab ju teenima,” räägib Tatjana. „Vaat suvel, kui on ligi 30 kraadi sooja, siis istume toas ja välja eriti ei taha.” Tomtoris on aasta madalaima ja kõrgeima temperatuuri vahe üle saja kraadi!
India-suuruse, aga Eestist rahvaarvult väiksema Sahha idaosas asuv Oimjakoni uluss (nii kutsutakse seal rajoone) on maailma kõige külmem inimeste asustatud paik. Maailma absoluutne külmapoolus on muidugi Vostoki jaam Antarktikas (1983. aastal mõõdeti seal külma 89 kraadi), aga seal ei ela alaliselt inimesi. Oimjakonis elab.
Ametlike rekorditega ja ametliku rekordikohaga on veidi segased lood. Kohaliku omavalitsuse, Borogonski nasleg’i (meie mõistes vald) andmetel tõestas teadlane Sergei Obrutšev 1926. aastal Tomtori asulas, et siin kandis asub külmakuninga elupaik. Obrutšev tõi välja ka rekordarvu – 71,2 kraadi alla nulli, mis on praegu kõige rohkem käibelolev temperatuur külmapooluse kirjeldamiseks. Tegelikult Obrutšev seda ei mõõtnud, vaid määras arvestuslikult eba-täpsete aparaatidega.
Ametlikult ja teadlaste abiga fikseeritult mõõdeti kõige madalam temperatuur 1933. aasta veebruaris – miinus 67 kraadi. See mõõdeti 40 kilomeetrit eemal Oimjakoni külas.
Naabrite monumendisõda
Nii Tomtor kui ka Oimjakon peavad ennast külmapooluseks. Mõlemad asulad on püstitanud ka vastava monumendi. Maailmas nimetatakse üldiselt külmapoolusena Oimjakoni, aga vahet tegelikult pole, sisuliselt on tegemist sama kandiga.
Kui ma leppisin kokku oma sõitu Tomtori, siis uurisin kohalikelt, kas märtsi teisel poolel on veel piisavalt külm. 30–40 miinuskraadi tuleb vabalt ära, lubasid nad. See sobis, sest 50 kraadist külmem oleks olnud kuidagi ehmatav esimeseks korraks.
Seetõttu olin väga pettunud, kui nädal tagasi Tomtori saabudes paistis soe päike ja külma oli kõigest kaheksa kraadi. Seda enam, et eelmine päev oli 500 kilomeetrit eemal miinus 35 kraadi ja jõudsin üle elada oma elu kõige pakasesema päeva.
Kohaliku administratsiooni noor juht Aleksei Vinokurov laiutab süüdlaslikult naeratades käsi ja räägib, et selline anomaalselt soe ilm püsib juba nädal aega. „Kümme aastat pole sel ajal nii sooja ilma olnud, see on meilegi harjumatu,” ütleb ta. Kohalikud käivad juba ringi paljakäsi ja hõlmad eest lahti. Neil on palav nagu loomaias hüljestel soojal talvel.
Igapäevasel elul pole Tomtoris vigagi, kuigi ühekorruselised elumajad paistavad kõik olevat ehitatud vähemalt 20–30 aastat tagasi. Soojaga neil talvel muret pole, sest kõigis majades on keskküte. Selle eest hoolitses juba Nõukogude võim. Katlamaja köetakse söega, mille talvevaru laseb suvel Kamazidega kohale vedada riik.
Suurim probleem kohalikele on liikumapääsemine. Tomtor asub Sahha pealinnast Jakutskist 1550 kilomeetri kaugusel (!) ning teed pole just kõige paremad. Vähemalt kaks pikka päeva sõitu tuleb ära. Ulussi keskusesse Ust-Nerasse on 600 kilomeetrit, kuid aega võtab see sõit kogu päeva. Et paremini aru saada – külmapoolusena kuulsaks saanud rajoon on pindalalt kaks Eestit!
Kesk-Soomega sama kõrgel
•• Külmapoolus Oimjakon ei asu teisel pool polaarjoont nagu võiks arvata, vaid Kesk-Soomega samal laiuskraadil. Miks seal siis nii erakordselt külm on?
•• Põhjuseks on reljeefne eripära. Oimjakoni ja Tomtori asulad asuvad üle kahekilomeetriste mägede vahel suures orus, nii-öelda katlas.
•• Talvel on seal ookeanidest kaugel asuvas katlas püsivalt kõrgrõhkkond, mis saabub talve hakul Mongoolia kohalt. Soojemad tsüklonid lihtsalt ei jõua sinna mägede vahele katlasse.
•• Tänu sellele, et külmapoolus asub suures orus, ei ole seal tuult. Kujutage ette seda õudust, kui miinus 50 kraadiga puhuks veel tuul 20 meetrit sekundis!
•• Lumi tuleb seal kandis maha juba oktoobri algul ja sulab tavaliselt alles mais. Aastane keskmine õhutemperatuur on miinus 16 kraadi.