Prae­gu on olu­kord, kus eri lii­ki lau­lu- ja tant­su­pi­du­deks val­mis­tu­mi­sel osa­leb vä­he­malt 50 000 ini­mest ehk vä­he­malt iga ka­hekümnes eest­la­ne te­ge­leb pi­de­va kul­tuu­ri­li­se ene­set­äien­da­mi­se­ga.  See­ga, meil on ole­mas meie ühi­ne „suur asi”.

Kui asi on ole­mas, siis saab se­da ka ka­su­ta­da, ehk na­gu ütles ku­na­gi Goet­he: aren­da­da tu­leb oma oma­du­si, mit­te iseä­ra­su­si. Lau­lu­peod on meie suu­rim oma­dus.

Ettepanek nr 1

Aas­tal 2011 on Tal­linn Eu­roo­pa kul­tuu­ri­pea­linn ja sa­mal ajal toi­mub ka las­te lau­lu- ja tant­su­pi­du. Tee­me sel ajal Tal­lin­nas Eu­roo­pa kul­tuu­ri­pea­lin­na­de aja­loo suu­ri­ma üri­tu­se ja kuu­lu­ta­me lau­lu­peo kul­tuu­ri­pea­lin­na pea-sünd­mu­seks! Eel­mi­se lau­lu­peo ko­ge­mus ütleb, et kok­ku tu­leb vä­he­malt 100 000 ini­mest, ja see on pilt, mi­da mu­jal nä­ha ei saa. Las­te lau­lu­peol on oma kor­du­ma­tu mee­leo­lu ja las Eu­roo­pa saab sel­lest osa. Mu­jal ju mi­da­gi nii­su­gust ei ole.

Nii muu­tub ka kul­tuu­ri­pea­lin­na idee ko­gu rah­va ideeks ja se­da ta peaks­ki ole­ma. Olen  veen­du­nud, et laul­jad, lau­lu­peo or­ga­ni­saa­to­rid, linn ja riik suu­da­vad peo kor­ral­da­da nii, et ise ole­me uh­ked ja naab­rid ka­de­dad, mis oleks kin­del märk et­te-võtmi­se õnnes­tu­mi­sest.

Lau­lu­peo kuu­lu­ta­mi­ne kesk­seks ei vä­hen­daks min­gil­gi mää­ral teis­te üri­tus­te kaa­lu, vaid ai­nult suu­ren­daks se­da, sest on ole­mas võimas „an­ku­r”, mil­le külge en­nast kin­ni­ta­da. Kui eu­roop­la­sed on lau­lu­peol ko­hal, küll nad siis lä­he­vad ka mu­ja­le, see ree­gel on en­nast igal pool kinnitanud.

Ettepanek nr 2

Tee­me las­te lau­lu­peo ajal 2011 mi­da­gi sel­list, mi­da kee­gi po­le ku­na­gi va­rem tei­nud, ja saa­da­me maail­ma­le pil­di suu­ri­mast ühe di­ri­gen­di poolt ju­ha­ta­tud koo­rist! Sel­leks ei pii­sa ai­nult neist, kes on la­val, vaid kaa­sa­ta tu­leb ka pealt­vaa­ta­jas­kond. Olen veen­du­nud, et vä­he­malt 70% (pi­gem roh­kem) pealt­vaa­ta­ja­test on ka ise laul­mi­se­ga ühel või tei­sel ku­jul kok­ku puu­tu­nud ja suu­da­vad sõna­de ja noo­di­kir­ja abil kaa­sa laul­da, eri­ti kui laul on va­rem tea­da. Kui ka tei­sed eu­roop­la­sed soo­vi­vad kaa­sa laul­da, siis on nad ala­ti te­re­tul­nud, tin­gi­mu­sel, et pea­vad vii­si ja õpi­vad sõnad ära.

Need viis mi­nu­tit saa­daks ERR siis ot­se­pil­dis üle Eu­roo­pa (maail­ma), loo­mu­li­kult lä­heks see ka vas­ta­valt meie e-rii­gi staa­tu­se­le ot­se in­ter­net­ti jne. Olen ka kin­del, et õhtul näi­taks se­da pil­ti suur osa maail­ma te­le­ka­na­li­test, ja po­si­tiiv­se uu­di­se­na.

Se­da kõike ei ole liht­ne or­ga­ni­see­ri­da, sest va­ja lä­heb ta­va­li­sest suu­re­mat teh­ni­list va­rus­tust, ala­tes suur­test ek­raa­ni­dest, et näeks di­ri­gen­di kä­si, ja he­li edas­ta­mi­se prob­lee­mi­de la­hen­da­mi­sest, aga ta­suks vist proo­vi­da. Kes koo­ri ju­ha­tab ja mis lau­lu laul­dak­se, on ka ras­ke küsi­mus, aga ehk saa­me hak­ka­ma. Lau­lu võiks näi­teks va­li­da üld­rah­va­li­kul hää­le­tu­sel ja siis usi­nalt har­ju­ta­da. Ae­ga on jää­nud vei­di üle ka­he aas­ta.

Ol­gu see meie kul­tuu­ri­pea­lin­na kin­gi­tus Eu­roo­pa­le ja tõen­dus, et siin elab vah­va ja mu­si­kaal­ne rah­vas!   

Täien­du­sed, et­te­pa­ne­kud, krii­ti­ka...