Tormihoiatus, mida eirati

Kuigi majanduslangus oli väidetavalt ennustamatu, leidus Eestis ometi vähemalt neli meest, kes suutsid aastate eest anda õigeaegse tormihoiatuse. Toome teieni nii täpsemate ennustajate toonased mõtted kui ka praegused arvamused.

Rainer Kattel

TTÜ

majandusprofessor

•• Ees­ti ma­jan­dus on ju­ba hea mi­tu aas­tat ka­ril ning po­le ühte­gi põhjust ar­va­ta, et olu­kord lä­hiaas­ta­tel pa­ra­neb. Jääb üle loo­ta sood­sa lae­nuk­lii­ma säi­li­mi­se­le, sest lae­nu­del ja vä­li­sin­ves­tee­rin­gu­tel põhi­nev tar­bi­mi­ne meie ma­jan­dust suu­res­ti kas­va­ta­vad­ki. Suu­ri­maks prob­lee­miks on aga küla­de, ale­vi­te ja ise­gi lin­na­de te­ke Ees­tis, kus si­su­li­selt po­le­gi min­geid mär­ki­misväär­seid os­ku­si pea­le tu­ris­mi. Tu­rism aga ei saa ku­na­gi tead­mis­tepõhi­seks. Ees­ti riik ei ole mõist­nud, et ühis­kon­na sei­su­ko­halt ei ole kõik et­tevõtted võrd­sed: rii­gi­le ter­vi­ku­na on roh­kem ka­su eks­por­ti­va­test töös­tu­set­tevõte­test kui näi­teks lõhnaõli või sukkpüks­te maa­le­too­jaist. (EPL, 28.02.05)

•• Meie ma­jan­dus­po­lii­ti­ka on ol­nud liht­salt va­le. Ma­jan­dus­kasv on ol­nud geog­raa­fi­li­ne ju­hus – asu­me maail­ma juh­ti­va ma­jan­dus­piir­kon­na, Skan­di­naa­via külje all. /- - -/ Mas­siiv­ne lae­nu­ra­ha sis­se­tu­lek on too­nud mei­le ka ra­han­dus­li­ku ebas­ta­biil­su­se – meie ma­jan­dus on muu­tu­nud püra­miids­kee­miks ja kao­ta­jaks saa­me ol­la ai­nult meie ise. Ees­ti on lä­bi kuk­ku­nud, me liht­salt ei tea se­da veel. Need tee­mad peak­sid ole­ma Ees­ti tu­le­vi­ku, koo­li­de õppe­ka­va­de, kul­tuu­ri- ja aja­loov­äit­lus­te kesk­mes. Neist tee­ma­dest ei kuu­le me aga ei va­li­mis­te eel ega jä­rel. (EPL, 15.02.07)

Kolm-viis aastat kehva aega

Se­da, et nii lä­heb, võis väl­ja lu­ge­da tol­las­test et­tevõtlu­suu­rin­gu­test, toot­lik­kus ju ka üldi­se­le aren­gu­le jä­re­le ei tul­nud.

Prae­gu oleks ma aga üsna pes­si­mist­lik, sest Ees­ti ma­jan­du­ses on kii­re­le kas­vu­le vii­vaid te­gu­reid vä­ga vä­he. Glo­baal­ne ka­pi­ta­lism ise on muu­tu­mas ja see­ga meie se­ni­ne mu­del ei saa­gi edasi toi­mi­da. Eks­por­ti võib ju toe­ta­da, aga ega see nii­pea tu­le­must ei an­na. Tu­leb lep­pi­da mit­me aas­ta ta­gu­se ela­tus­ta­se­me­ga ja se­da kolme-viie aas­ta väl­tel.

Ko­gu süsteem tu­leb uues­ti lä­bi mõel­da, ala­tes mak­su­dest ku­ni kut­se­ha­ri­du­se rol­li­ni. Va­lit­su­se ko­ha­ne­mi­ne on ol­nud pa­ra­ku üsna aeg­la­ne. 

Hardo

Pajula

endine SEB makroanalüütik

•• Mä­lu­ga ma­jan­dus­vaat­le­ja­le ei saa jää­da mär­ka­ma­tuks prae­gu­se kõrg­kon­junk­tuu­ri olu­li­sed sar­na­su­sed 1997. aas­ta va­rasügi­sel näh­tu­ga. Nii väi­ke­se ma­jan­dus­ruu­mi pu­hul tu­leb ana­loo­giaot­sin­guid alus­ta­da kind­las­ti mak­se­bi­lan­si fi­nants­kon­tost – mõle­mal ju­hul ula­tub sel­le ülejääk üle 10 prot­sen­di si­se­ma­jan­du­se ko­gu­too­dan­gust.

Pea­mi­seks eri­ne­vu­seks on see, et kui ühek­sa aas­tat ta­ga­si toit­sid Ees­ti re­si­den­ti­de tar­bi­mis­pi­du port­fel­liin­ves­tee­rin­gud Tal­lin­na akt­sia­tu­ru­le, siis prae­gu ra­has­ta­tak­se jook­sev­kon­to puu­dujää­ki ema­pan­ka­dest võetud pan­ga­lae­nu­de­ga. Li­gi 70-prot­sen­di­li­se­le lae­nu­kas­vu­le toe­tu­vad oma­kor­da ka­he­ko­ha­li­se ar­vu­ga mõõde­tav ma­jan­dus-ja pal­ga­kasv. Kui 1997. aas­ta tsükli­tipp väl­jen­dus eelkõige akt­sia­hin­da­de hoog­sas kas­vus, siis nüüdne kõrg­seis näi­tab en­nast pal­jurää­gi­tud kin­nis­va­ra­hin­da­de kõrval suu­rel mää­ral ka töö­tu­rul ja puu­du­tab seetõttu peaae­gu kõiki ma­jan­dus­li­kult ak­tiiv­seid ini­me­si.

Ka sel­le tõusu lõpe­tab ilm­selt oo­ta­ma­tu vä­lisšokk, mis tõkes­tab prae­gu­se hüveo­lu eel­tin­gi­mu­seks ole­va oda­va lae­nu­ra­ha juur­de­voo­lu. Kui see juh­tub, sei­sa­vad Ees­ti ma­jan­du­se ees tõsi­sed prob­lee­mid, sest ta­ga­si­tee oda­val tööjõul ra­ja­ne­va all­han­ke juur­de po­le prae­gu­se va­luu­ta­kur­si juu­res ilm­selt enam võima­lik ja kva­li­ta­tiiv­ne hüpe rah­vus­va­he­li­se töö­jao­tu­se väär­tus­re­de­lil võib ol­la ehi­tus­buu­mi käi­gus toi­mu­ma­ta jää­nud. (Ida-Eu­roo­pa mak­roüle­vaa­det tut­vus­ta­des, 11.10.06)

Muutuse vorm on teadmata

Eks neid tol­la­seid [ma­jan­dus­käi­tu­mi­se] must­reid oli ik­ka võima­lik väl­ja lu­ge­da, kui­gi mismoo­di ja mis ku­jul olu­li­sed sünd­mu­sed juh­tu­vad, ei tea ik­ka­gi kee­gi.

Prae­gu­ne ma­jan­dus­seis on vä­ga oma­laad­ne si­tuat­sioon. Päev­sel­ge on see, et nii meil kui ka ko­gu maail­mas on märk­sa keh­vem seis kui oli 1998. aas­tal (pä­rast 1997. aas­ta bör­si­lan­gust – toim). Mis hak­kab saa­ma edas­pi­di, se­da ma prae­gu vä­ga ei jäl­gi, mul po­le enam sel­li­ne töö.

Indrek Neivelt

ettevõtja

••  Ar­ves­ta­des, kui­das on vii­mas­tel aas­ta­tel kas­va­nud meie vä­lisvõlg ja kui suur on jook­sev­kon­to de­fit­siit, on sel­ge, et meie sõltu­vus vä­lis­ra­hast on lii­ga suur. Kui Root­si pan­gad hin­da­vad ris­ki lii­ga kõrgeks ega soo­vi meie võla­koor­must enam suu­ren­da­da, siis tõuse­vad int­res­sid olu­li­selt. /- - - / Meie int­res­sitõusu risk on olu­li­selt kas­va­nud.

(EPL, 7.01.07)

••  Mi­da pa­re­mi­ni ma­jan­du­sel lä­heb, se­da roh­kem pal­gad kas­va­vad. Kah­juks ei käi asi aga tei­si­pi­di. Kui kii­re kasv te­ki­tab ku­sa­gil mul­li, mil­lest üle­liig­ne õhk väl­ja las­tak­se, siis tä­hen­dab see ma­jan­dus­sei­sa­kut.

Pal­gad jää­vad sin­na, kus nad on, ja ma­jan­dus­sek­tor, kus see lu­gu juh­tus, muu­tub kon­ku­rent­sivõime­tuks. Kui mull on pii­sa­valt suur, siis ta­bab sei­sak ko­gu Ees­ti ma­jan­dust. Võime ühel kau­nil päe­val seis­ta fak­ti ees, et ar­ves­ta­des näi­teks jook­sev­kon­to puu­dujää­ki ja suurt võla­koor­must, on rah­vus­va­he­li­sed kree­di­to­rid kao­ta­nud meis­se usu, uut ra­ha enam pea­le ei tu­le, va­nu lae­ne nõutak­se ta­ga­si ja ole­me ra­hahä­das.

(EPL, 17.01.07)

See ei saanud jätkuda

Mõned väl­jaütle­mi­sed tol­lal olid veel­gi täp­se­mad, aga eks osa pi­das mind sel­le pea­le hul­luks. Hea, et mind rii­gist väl­ja ei saa­de­tud.

Kui ma Han­sa­pan­gast 2005. aas­ta ke­va­del lah­ku­sin, oli mi­nu pea­mu­re lii­ga kii­re lae­nu­kasv. Va­he­peal ei vaa­da­nud ma Ees­ti sta­tis­ti­kat aas­ta ae­ga, ja kui uues­ti vaa­ta­sin, oli nii­gi kii­re lae­nu­de kasv ka­he­kor­dis­tu­nud.

Sel­ge oli, et see ei saa­nud jät­ku­da. Olek­si­me ju­ba Ees­ti en­da hä­da­de pä­rast kriisi kae­la saa­nud.

Prae­gu on olu­kord kee­ru­li­sem. Kui­gi mind pee­ti kõige suu­re­maks pes­si­mis­tiks, olin ma te­ge­li­kult veel pool­teist aas­tat ta­ga­si lii­ga suur op­ti­mist.

Eks üks hä­da­sid on­gi see, et meie analüüti­kud on lii­ga noo­red, po­le elu­ko­ge­must ja on lii­ga suur ene­se­kind­lus. Analüütik võiks ol­la 50-aas­ta­ne.

Kaur Parve

tööstustehnoloog

•• Ühis­kond oo­tab, et palk tõuseb. Pa­ra­ku on as­ja­lood se­da­vii­si, et vä­ga suu­re tõen­äo­su­se­ga oo­tab aas­ta-poo­le­tei­se pers­pek­tii­vis Ees­tit hoo­pis pal­ga­lan­gus.

Pan­gad lõpe­ta­vad um­bes 6–9 kuu pers­pek­tii­vis lae­na­mi­se ära, kin­nis­va­raa­ren­dus jääb seis­ma, ehi­ta­jad jää­vad töö­ta 9–18 kuu pers­pek­tii­vis ja ehi­tus­ma­ter­ja­litöös­tus tu­ru­ta (li­gi­kau­du 9–18 kuu pers­pek­tiiv). Val­lan­dub ka­tast­roo­fi­li­ne ahel­reakt­sioon.

Võib en­nus­ta­da, et 2009. aas­ta kesk­pai­gaks ei saa 50–100 000 ini­mest jät­ka­ta tööd se­ni­se või suu­re­ma ta­su­ga. Tõen­äo­li­selt leiab suu­rem kuk­ku­mi­ne aset ju­ba 2008. aas­ta II poo­laas­tal –  sot­siaal­mak­su aas­ta­ne lae­ku­mi­ne võib lan­ge­da ise­gi 5 mil­jar­dit kroo­ni. (2007. aas­ta märt­sis prae­gu­se­le va­lit­sus­liik­me­le kir­ju­ta­tud kir­jast )

Tegeleda kriisijuhtimisega

Sain et­tevõte­te in­no­vat­sioo­nivõime­t kä­sit­le­vat ma­gist­ritööd et­te val­mis­ta­des üpris hea üle­vaa­te tüüpi­li­se Ees­ti toot­mi­s­et­tevõtte ärist­ruk­tuu­rist – Ees­ti tu­rult 25% mah­tu ja 75% ka­su­mit, eks­pordi­tu­rult 75% käi­best ja 25% ka­su­mist.

Kui tut­ta­vad ehi­tus- ja kin­nis­va­raet­tevõtjad hak­ka­sid 2006. aas­ta lõpus vih­ja­ma, et äri po­le enam nii la­dus, oli sel­ge, et ko­he-ko­he juur­de­tu­le­va ra­ha voog lak­kab.

Ma ar­van, et va­lit­su­sel po­le min­git šans­si, et ta suu­daks ma­jan­dust lä­he­ma kol­me aas­ta pers­pek­tii­vis kui­da­gi mõju­ta­da, ta saab te­ge­le­da krii­si­juh­ti­mi­se­ga. Põhi­li­ne lan­gu­se põhjus po­le prae­gu sel­les, et lää­ne pank ei an­na Ees­ti ini­me­se­le lae­nu, vaid sel­les, et ta ei an­na lää­ne ini­me­se­le lae­nu. Kui ta se­da jäl­le and­ma hak­kab, siis te­ge­li­kult on Ees­ti ehi­tus­ma­ter­ja­le toot­va­tel et­tevõte­tel kon­ku­rent­siee­lis ma­dal­sei­sus lää­ne tu­ru­le si­se­ne­mi­sel.

Kui fir­mad el­lu jää­vad, siis tu­leks noo­red Ees­ti pro­jek­ti­ju­hid siin­se­te et­tevõte­te piir­kond­li­ke esin­da­ja­te­na Eu­roo­pas­se saa­ta, näi­teks igas­se mil­jo­ni ela­ni­ku­ga jõukas­se piir­kon­da viis esin­da­jat.

2004

Soodsad arengud

•• SKT kasv: 7,5%

••  Inflatsioon: 3,0%

••  Töötus: 9,7%

••  Keskmine palk: 7287 krooni

••  Eraisikute laenujääk: 29 miljardit krooni

••  Riigieelarve maht: 55 miljardit krooni

••  Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos: „Soodne maksusüsteem ja paindlik tööjõuturg tugevdavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja soodustavad (välis)investeeringute kasvu. Tööturul prognoosime soodsate arengute jätkumist, mis avaldub tööhõive kasvus ja mitteaktiivsuse vähenemises.”

2005

Sisenõudlus kogub hoogu

••  SKT kasv: 9,2%

••  Inflatsioon: 4,1%

••  Töötus: 7,9%

••  Keskmine palk: 8073 krooni

••  Eraisikute laenujääk: 49 miljardit krooni

••  Riigieelarve maht: 64 miljardit krooni

••  Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos: „Majandusharudest veab lähiaastatel majanduskasvu töötlev tööstus, mis kasvab aastatel 2005–2006 majanduse keskmisest kasvust kiiremini. Kasv tugineb nii tootmisvõimsuste suurenemisele kui toodete konkurentsivõime ning ettevõtete tegevuse efektiivsuse paranemisele. Peamiseks sisemaiseks riskiks on lähiaastatel sisenõudluse kiire kasvu jätkumine, mis ohustab välistasakaalu paranemist ning alandab Eesti majanduse pikaajalisi arenguväljavaateid. Peamisteks välismajandusest tulenevateks riskideks on nafta maailmaturuhindadega seotud arengud.”

2006

Tarbijate suur kindlustunne

•• SKT kasv: 10,4%

•• Inflatsioon: 4,4%

•• Töötus: 5,9%

•• Keskmine palk: 9407 krooni

•• Eraisikute laenujääk: 81 miljardit krooni

•• Riigieelarve maht: 79 miljardit krooni

•• Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos: „Majanduskasv tugineb sisenõudlusel ja ekspordil, kuigi nende kasvutempod aeglustuvad. Eratarbimist mõjutab netosissetulekute ja tarbimislaenude kiire kasv, mis on tingitud palga ja hõive kasvust ning tarbijate suurest kindlustundest tuleviku ees. Hiljemalt 2008. aastast hakkavad eratarbimise kasvu piirama suurenevad laenuteeninduskulud ning palga ja hõive kasvutempode alanemine.”

2007

Palgakasv ja tarbimisbuum

••  SKT kasv: 6,3%

••  Inflatsioon: 6,6%

••  Töötus: 4,7%

••  Keskmine palk: 11 336 krooni

••  Eraisikute laenujääk:

108 miljardit krooni

••  Riigieelarve maht: 94 miljardit krooni

••  Rahandusministeeriumi suvine prognoos: „Aastatel 2007 ja 2008 kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt vastavalt 8,1% ja 7,3%. Eratarbimise kasvutempo aeglustub võrreldes 2006. aastaga (15,8%) minimaalselt ja on 2007. aastal endiselt tugev (14,8%), ületades märgatavalt SKT kasvu. Lisaks kiirele palgakasvule aitab tarbimisbuumile esialgu veel kaasa tarbijate veendumus heade aegade kestmisest ning sissetulekute jätkuvast kasvust. Vaatamata mõningasele ärevusele kinnisvaraturul, mõjutab kinnisvara väärtuse senine kiire tõus ja kõrge tase tarbimisvalmidust positiivselt.”

2008

Suund allamäge

•• SKT langus: 3,6%

••  Inflatsioon: 10,4%

••  Töötus: 5,5%

••  Eraisikute laenujääk: 120 miljardit krooni

••  Riigieelarve maht: 96 miljardit krooni

••  Rahandusministeeriumi suvine prognoos: „Eesti majanduses on toimumas kiire potentsiaaliülese majanduskasvu kohandumine jätkusuutlikumale tasemele. Majanduskasvu aeglustumise ulatus kujuneb varem oodatust suuremaks, kuna senised arengud näitavad, et kinnisvarasektori ja laenukasvu mõju kogu majandusele oli varem alahinnatud. 2008. aastal on oodata 1% majanduslangust, järgmisel aastal kasvab majandus 2,6%.”

Allikad: Eesti Pank, statistikaamet