Näi­teks 21. ap­ril­lil il­mus Elu24-s uu­dis peal­kir­ja­ga „Maail­malõpp saa­bub kol­me aas­ta pä­rast?”. Kir­ju­tis tea­tas, et tead­la­sed soo­vi­ta­vad lõpe­ta­da prae­gu­se üle­maailm­se ma­jan­dus­lan­gu­se pä­rast mu­ret­se­mi­se ja pühen­du­da elu nau­ti­mi­se­le. Li­bauu­di­sest sai kii­resti üks por­taa­li kõige loe­tu­maid.

Pi­da­sin va­ja­li­kuks sel­le uu­di­se kir­ju­ta­nud aja­kir­ja­ni­ku­ga ühen­dust võtta. Kui küsi­sin, kes need tead­la­sed on, sain vas­tu­seks, et kir­ju­tist ei mak­sa tõsi­selt võtta, sest see on ju Elu24. Tõepoo­lest, vee­bi­sait www.the­news­vault.com, kust ar­tik­kel ole­vat tõlgi­tud, rek­laa­mib en­nast tsen­see­ri­ma­ta uu­dis­te edas­ta­ja­na ning saab sis­se­tu­le­ku sek­si­koh­tin­gu­te ja alas­ti bei­be­de rek­laa­mi­de va­hen­da­mi­sest. Aga „uu­di­s” tead­las­te soo­vi­tus­te koh­ta oli sin­na saa­bu­nud ku­sa­gilt fa­naa­ti­ku­te foo­ru­mist. Aja­kir­ja­nik ar­vas, et võib-ol­la võiks sel ju­hul sõna tead­la­ne ju­tumär­ki­des­se pan­na, ja ütles, et por­taal on mõel­dud eelkõige noor­te­le…

Meid ümb­rit­sev in­fovä­li on muu­tu­nud at­rak­tiiv­seks ja ag­res­siiv­seks, fa­naa­ti­kud os­ka­vad mul­ti­mee­dia va­hen­deid ka­su­ta­des luua Hol­ly­woo­di stii­lis klip­pe. Te­ge­mist on kõige ehe­da­ma­te pseu­do­tea­du­se näi­de­te­ga: kõige­pealt te­hak­se jä­rel­dus ning seejä­rel ha­ka­tak­se ot­si­ma kõikvõima­lik­ke fak­te ja kok­ku­lan­ge­vu­si sel­le tõen­da­mi­seks.

Maail­malõpu pro­pa­gee­ri­jad näi­teks vii­ta­vad NA­SA and­me­te­le, sa­mal ajal kui NA­SA ast­ro­bio­loog Da­vid Mor­ri­son on ju­ba vä­si­nud kor­da­mast, et pla­neet ni­me­ga Ni­bi­ru on väl­jamõel­dis ja pla­neet, mi­da po­le, ei saa Maa­le lä­he­ne­da. Mor­ri­son on lan­ge­nud ka ag­res­siiv­se­te fa­naa­ti­ku­te rünna­ku­te ohv­riks, NA­SA-t süüdis­ta­tak­se kons­pi­rat­sioo­nis ja Mor­ri­so­ni va­le­ta­mi­ses. Ning kui mee­dia rää­gib „te­ge­li­kest and­me­tes­t”, vii­da­tak­se sel­le­sa­ma NA­SA An­tark­ti­kas paik­ne­va­le uu­ri­mis­jaa­ma­le...

Li­saks pseu­do­tea­du­se ära­tund­mi­se­le ja li­bauu­dis­te edas­ta­mi­se väl­ti­mi­se­le peak­sid aja­kir­ja­ni­kud pi­sut­ki tun­gi­ma tea­dus­fi­lo­soo­fia hu­vi­ta­vas­se maail­ma. Mee­nub sel­li­ne uu­dislõik: „Va­rem ar­va­ti, et te­le­vii­so­ri vaa­ta­mi­ne on las­te­le halb. Uues uu­ri­mistöös aga tões­ta­sid tead­la­sed, et te­ge­li­kult on see hea.”

Lau­se­konst­rukt­sioon „tead­la­sed tões­ta­si­d…” on isee­ne­sest ju­ba väär. Ühte­gi hüpo­tee­si ega tea­dus­lik­ku teoo­riat ei ole või-ma­lik tões­ta­da – on vaid võima­lik näi­da­ta, et het­kel ei ole and­meid, mis rää­gik­sid teoo­ria keh­ti­vu­se vas­tu, ja seetõttu võib teoo­riat akt­sep­tee­ri­da. Näi­teks võib tuua kal­ku­ni, ke­da toi­de­ti igal õhtul kell ühek­sa – kui sa­das vih­ma, kui pais­tis päi­ke, kui oli ju­ba pi­me, kui pu­hus tu­gev tuul… Ning kal­kun ar­vas, et nii jääb iga­ves­ti – kah­juks lõppes te­ma elu jõulu­laual.

Saan aru, et eri­ti vee­bi­mee­dias peab peal­ki­ri ole­ma at­rak­tiiv­ne. Kuid mis­su­gu­sed on aja­kir­jan­du­see­ti­ka ko­ha­selt reeg­lid peal­kir­ja­le ja kuivõrd peal­ki­ri peab ka­jas­ta­ma si­su? See näib ole­vat „hall tsoo­n”. See on eri­ti ilm­ne just tea­du­suu­dis­te pu­hul – te­ge­lik­ku­ses on te­ge­mist ühe tead­las­terühma uu­ri­mistöö tu­le­mus­te­ga, mis võivad ol­la vaiel­da­vad, kuid aja­kir­ja­nik pa­neb uu­di­se peal­kir­jaks „K­lii­ma soo­je­neb ar­va­tust kii­re­mi­ni”.

Kind­las kõne­vii­sis peal­ki­ri on täie­li­kus vas­tuo­lus tea­dustöö me­to­do­loo­gia­ga ja sa­ge­li ka­jas­tab ka tea­dus­ring­kon­na vä­he­mu­se ar­va­must, sest just üld­tun­tust eri­ne­vad ar­va­mu­sed saa­vad suu­re­mat mee­dia­ka­jas­tust.

Teaduse devalveerimine

Ku­na tea­du­ses ek­sis­tee­ri­vad eri kool­kon­nad ja ar­va­mu­sed, on vä­ga täh­tis, et uu­dis­te edas­ta­mi­sel li­sa­taks vii­de usal­dusväär­se­le al­gal­li­ka­le. Pal­ju­del juh­tu­del pii­sab tead­la­se ni­mest, sest näi­teks ot­si­moo­tor sc­ho­lar.goog­le.com võimal­dab mi­nu­ti­te jook­sul sel­gi­ta­da, kas te­ge­mist on tõsi­selt võeta­va tead­la­se­ga.

Tead­mi­sed on meie ai­nus res­surss, mil­le va­ru­sid ka­su­ta­mi­ne mit­te ei vä­hen­da, vaid suu­ren­dab. Just sel­lepä­rast pea­vad tead­mi­sed ole­ma kva­li­teet­sed.

Loo­mu­li­kult pea­vad ka tead­la­sed ise süga­valt jä­re­le mõtle­ma, kui peavad oma töö eesmär­giks pel­galt rah­vus­va­he­lis­tes aja­kir­ja­des pub­lit­see­ri­mist – need aja­kir­jad ei jõua ta­vai­ni­me­se­ni ja si­sust saa­vad häs­ti aru vaid tei­sed tead­la­sed. Eri­ti olu­li­ne on suu­na­ta liht­salt loe­ta­vat ja pae­lu­vat in­for­mat­sioo­ni noor­te­le. Sest kah­juks tea­vad se­da, kui hu­vi­tav tea­dus te­ge­li­kult on, pal­ju­del juh­tu­del vaid tead­la­sed ise…  

Eri­ti kurb on Ees­ti te­le­maas­tik. Mee­nub, kui­das mõni aas­ta ta­ga­si sai kau­bel­dud head eet­riae­ga tea­dus­saa­de­te sar­ja­le „Bio­ni­na”. La­hen­dus oli kõike muud kui hea ja põhjen­du­seks oli, et ka rah­vus­ringhää­lin­gut hu­vi­tab vä­ga vaa­ta­ja­te arv. Ent pseu­do­tea­du­se ka­jas­tu­sed – nõiad, ufo­loo­gid, sen­si­tii­vid, ra­vit­se­jad jne – saa­vad te­le­ka­na­li­tes pa­ri­mat eet­riae­ga. Ta­gajär­jeks on sur­nud ring: tõsi­sed tead­mi­sed ei pää­se esi­le ja me kas­va­ta­me uut põlv­kon­da sel­li­seks, et ka paa­rikümne aas­ta pä­rast hu­vi­tab pseu­do­tea­dus ja pa­ra­nor­maal­sus lu­ge­jaid-vaa­ta­jaid roh­kem kui tea­dus ja teh­no­loo­gia.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Sinu vihjest võib saada uudis

Olulist sündmust märgates tee pilt või video ja saada Delfisse. Vaatame vihje üle ja jagame sinu märkamist Eestiga. Saada vihje:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid