ERIK PUURA : Pseudoteadus ja maailmalõpp

Kui­das muu­ta väl­jamõel­di­sed usu­ta­va­maks? Üha sa­ge­da­mi­ni ka­su­ta­tak­se lu­ge­ja­te hul­lu­ta­mi­seks anonüümseid vii­teid tead­las­te­le.

Näi­teks 21. ap­ril­lil il­mus Elu24-s uu­dis peal­kir­ja­ga „Maail­malõpp saa­bub kol­me aas­ta pä­rast?”. Kir­ju­tis tea­tas, et tead­la­sed soo­vi­ta­vad lõpe­ta­da prae­gu­se üle­maailm­se ma­jan­dus­lan­gu­se pä­rast mu­ret­se­mi­se ja pühen­du­da elu nau­ti­mi­se­le. Li­bauu­di­sest sai kii­resti üks por­taa­li kõige loe­tu­maid.

Pi­da­sin va­ja­li­kuks sel­le uu­di­se kir­ju­ta­nud aja­kir­ja­ni­ku­ga ühen­dust võtta. Kui küsi­sin, kes need tead­la­sed on, sain vas­tu­seks, et kir­ju­tist ei mak­sa tõsi­selt võtta, sest see on ju Elu24. Tõepoo­lest, vee­bi­sait www.the­news­vault.com, kust ar­tik­kel ole­vat tõlgi­tud, rek­laa­mib en­nast tsen­see­ri­ma­ta uu­dis­te edas­ta­ja­na ning saab sis­se­tu­le­ku sek­si­koh­tin­gu­te ja alas­ti bei­be­de rek­laa­mi­de va­hen­da­mi­sest. Aga „uu­di­s” tead­las­te soo­vi­tus­te koh­ta oli sin­na saa­bu­nud ku­sa­gilt fa­naa­ti­ku­te foo­ru­mist. Aja­kir­ja­nik ar­vas, et võib-ol­la võiks sel ju­hul sõna tead­la­ne ju­tumär­ki­des­se pan­na, ja ütles, et por­taal on mõel­dud eelkõige noor­te­le…

Meid ümb­rit­sev in­fovä­li on muu­tu­nud at­rak­tiiv­seks ja ag­res­siiv­seks, fa­naa­ti­kud os­ka­vad mul­ti­mee­dia va­hen­deid ka­su­ta­des luua Hol­ly­woo­di stii­lis klip­pe. Te­ge­mist on kõige ehe­da­ma­te pseu­do­tea­du­se näi­de­te­ga: kõige­pealt te­hak­se jä­rel­dus ning seejä­rel ha­ka­tak­se ot­si­ma kõikvõima­lik­ke fak­te ja kok­ku­lan­ge­vu­si sel­le tõen­da­mi­seks.

Maail­malõpu pro­pa­gee­ri­jad näi­teks vii­ta­vad NA­SA and­me­te­le, sa­mal ajal kui NA­SA ast­ro­bio­loog Da­vid Mor­ri­son on ju­ba vä­si­nud kor­da­mast, et pla­neet ni­me­ga Ni­bi­ru on väl­jamõel­dis ja pla­neet, mi­da po­le, ei saa Maa­le lä­he­ne­da. Mor­ri­son on lan­ge­nud ka ag­res­siiv­se­te fa­naa­ti­ku­te rünna­ku­te ohv­riks, NA­SA-t süüdis­ta­tak­se kons­pi­rat­sioo­nis ja Mor­ri­so­ni va­le­ta­mi­ses. Ning kui mee­dia rää­gib „te­ge­li­kest and­me­tes­t”, vii­da­tak­se sel­le­sa­ma NA­SA An­tark­ti­kas paik­ne­va­le uu­ri­mis­jaa­ma­le...

Li­saks pseu­do­tea­du­se ära­tund­mi­se­le ja li­bauu­dis­te edas­ta­mi­se väl­ti­mi­se­le peak­sid aja­kir­ja­ni­kud pi­sut­ki tun­gi­ma tea­dus­fi­lo­soo­fia hu­vi­ta­vas­se maail­ma. Mee­nub sel­li­ne uu­dislõik: „Va­rem ar­va­ti, et te­le­vii­so­ri vaa­ta­mi­ne on las­te­le halb. Uues uu­ri­mistöös aga tões­ta­sid tead­la­sed, et te­ge­li­kult on see hea.”

Lau­se­konst­rukt­sioon „tead­la­sed tões­ta­si­d…” on isee­ne­sest ju­ba väär. Ühte­gi hüpo­tee­si ega tea­dus­lik­ku teoo­riat ei ole või-ma­lik tões­ta­da – on vaid võima­lik näi­da­ta, et het­kel ei ole and­meid, mis rää­gik­sid teoo­ria keh­ti­vu­se vas­tu, ja seetõttu võib teoo­riat akt­sep­tee­ri­da. Näi­teks võib tuua kal­ku­ni, ke­da toi­de­ti igal õhtul kell ühek­sa – kui sa­das vih­ma, kui pais­tis päi­ke, kui oli ju­ba pi­me, kui pu­hus tu­gev tuul… Ning kal­kun ar­vas, et nii jääb iga­ves­ti – kah­juks lõppes te­ma elu jõulu­laual.

Saan aru, et eri­ti vee­bi­mee­dias peab peal­ki­ri ole­ma at­rak­tiiv­ne. Kuid mis­su­gu­sed on aja­kir­jan­du­see­ti­ka ko­ha­selt reeg­lid peal­kir­ja­le ja kuivõrd peal­ki­ri peab ka­jas­ta­ma si­su? See näib ole­vat „hall tsoo­n”. See on eri­ti ilm­ne just tea­du­suu­dis­te pu­hul – te­ge­lik­ku­ses on te­ge­mist ühe tead­las­terühma uu­ri­mistöö tu­le­mus­te­ga, mis võivad ol­la vaiel­da­vad, kuid aja­kir­ja­nik pa­neb uu­di­se peal­kir­jaks „K­lii­ma soo­je­neb ar­va­tust kii­re­mi­ni”.

Kind­las kõne­vii­sis peal­ki­ri on täie­li­kus vas­tuo­lus tea­dustöö me­to­do­loo­gia­ga ja sa­ge­li ka­jas­tab ka tea­dus­ring­kon­na vä­he­mu­se ar­va­must, sest just üld­tun­tust eri­ne­vad ar­va­mu­sed saa­vad suu­re­mat mee­dia­ka­jas­tust.

Teaduse devalveerimine

Ku­na tea­du­ses ek­sis­tee­ri­vad eri kool­kon­nad ja ar­va­mu­sed, on vä­ga täh­tis, et uu­dis­te edas­ta­mi­sel li­sa­taks vii­de usal­dusväär­se­le al­gal­li­ka­le. Pal­ju­del juh­tu­del pii­sab tead­la­se ni­mest, sest näi­teks ot­si­moo­tor sc­ho­lar.goog­le.com võimal­dab mi­nu­ti­te jook­sul sel­gi­ta­da, kas te­ge­mist on tõsi­selt võeta­va tead­la­se­ga.

Tead­mi­sed on meie ai­nus res­surss, mil­le va­ru­sid ka­su­ta­mi­ne mit­te ei vä­hen­da, vaid suu­ren­dab. Just sel­lepä­rast pea­vad tead­mi­sed ole­ma kva­li­teet­sed.

Loo­mu­li­kult pea­vad ka tead­la­sed ise süga­valt jä­re­le mõtle­ma, kui peavad oma töö eesmär­giks pel­galt rah­vus­va­he­lis­tes aja­kir­ja­des pub­lit­see­ri­mist – need aja­kir­jad ei jõua ta­vai­ni­me­se­ni ja si­sust saa­vad häs­ti aru vaid tei­sed tead­la­sed. Eri­ti olu­li­ne on suu­na­ta liht­salt loe­ta­vat ja pae­lu­vat in­for­mat­sioo­ni noor­te­le. Sest kah­juks tea­vad se­da, kui hu­vi­tav tea­dus te­ge­li­kult on, pal­ju­del juh­tu­del vaid tead­la­sed ise…  

Eri­ti kurb on Ees­ti te­le­maas­tik. Mee­nub, kui­das mõni aas­ta ta­ga­si sai kau­bel­dud head eet­riae­ga tea­dus­saa­de­te sar­ja­le „Bio­ni­na”. La­hen­dus oli kõike muud kui hea ja põhjen­du­seks oli, et ka rah­vus­ringhää­lin­gut hu­vi­tab vä­ga vaa­ta­ja­te arv. Ent pseu­do­tea­du­se ka­jas­tu­sed – nõiad, ufo­loo­gid, sen­si­tii­vid, ra­vit­se­jad jne – saa­vad te­le­ka­na­li­tes pa­ri­mat eet­riae­ga. Ta­gajär­jeks on sur­nud ring: tõsi­sed tead­mi­sed ei pää­se esi­le ja me kas­va­ta­me uut põlv­kon­da sel­li­seks, et ka paa­rikümne aas­ta pä­rast hu­vi­tab pseu­do­tea­dus ja pa­ra­nor­maal­sus lu­ge­jaid-vaa­ta­jaid roh­kem kui tea­dus ja teh­no­loo­gia.