Pankadele päitseid pähe panev Brüssel üritab vältida finantskriisi kordumist
Uus direktiivis ajakohastatakse krediidiasutuste kapitalinõudeid, et suurendada järelevalve ja kriisijuhtimise tõhusust ning vältida riskide suurt kontsentreerumist.
"See on ilmselt esimene samm vastuseks finantskriisile, kuid see ei pruugi olla piisav," väitis Austria advokaat Othmar Karas Reutersile. "See on turgudele selge signaal, et inimesed peaksid olema palju hoolikamad."
Direktiivi alusel luuakse uus järelevalvekord, mille baasil moodustatakse järelevalveasutuste kolleegiumid, et piiriüleste finantsasutustega tegelevad ametiasutused saaksid teha paremini koostööd. Järelevalveasutuste kolleegiumid peaksid hõlbustama pidevat järelevalve ja hädaolukordadega toimetulekut.
Lisaks palutakse Euroopa Komisjonil esitada 31. detsembriks 2009 ettepanek järelevalve suurema integratsiooni saavutamiseks, eesmärgiga luua 2011. aasta lõpuks Euroopa Liidu tasemel järelevalvesüsteem.
Direktiiviga üritatakse vältida ka riskide kontsentreerumist, mistõttu edaspidi ei tohi pank olla ühe kliendi või kliendigrupi kaudu krediidiriskile avatud enam kui 25 protsendi ulatuses oma omavahenditest.
Seda lävendit võib ületada ainult krediidiasutuste vahelise krediidiriski puhul, kui lävendiks pole rohkem kui 150 miljonit eurot.
Brüsseli nõudel tuleb süsteem läbi vaadata enne 2011. aasta lõppu, et vajadusel ühtlustada riiklikke süsteeme.
Direktiiv näeb ette ka krediidiriski ülekandetehingute töötlemist keskses arvelduskojas, mille kohaselt tuleb krediidiriski ülekandetehinguid töödelda keskse osapoole arvelduskojas, mis on asutatud Euroopa Liidus, mida reguleerivad Brüsseli õigusaktid ja mille suhtes teostatakse järelevalvet.
Samuti on saadikute arvates vaja paremini reguleerida börsivälist turgu. Euroopa Komisjonil palutakse seetõttu esitada 2009. aasta lõpuks börsivälise turu läbipaistvuse suurendamise ettepanek ning luua keskne arvelduskoda.
Liikmesriigid peavad õigusakti üle võtma 31. oktoobril 2010 ning hakkama seda rakendama alates 2010. aasta lõpust.
